Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 5:35-43
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise35Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: "Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!"
36Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: "Ära karda, usu ainult!"
37Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.
38Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid
39ja sisse astudes ütles ta neile: "Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!"
40Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps.
41Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: "Talita kuum!" See on tõlkes: "Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!"
42Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga.
43Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.
Selline maailmakeskne ellusuhtumine avaldub ka tänases kirjakohas. Jumalat vajatakse selleks, et elu oleks korras, et elu oleks hea. Jumala kohus on hoida eemal õnnetused ja parandada haigused. Kui Jumal seda ei tee, lakkame palvetamast, sest meie meelest Ta kas ei suuda või ei taha meie palvet täita.
Nii teatetoojate sõnad salmis 35 kui ka selleaegsed surmaga seotud rituaalid (s 38), nagu ka tänapäevased ilmalikud matusekombed näitavad, et arvestatakse surmaga kui lõpliku, lootusetu olukorraga. Milleks veel Jeesus, kui Ta lasi 12-aastasel tütarlapsel surra?
Ometi jätkas Jairus ka pärast surmateate saamist teekonda koos Jeesusega. Kuidas ta seda suutis? Ehk ainult sellepärast, et Jeesus teda julgustas (s 36).
Isegi surm ei saa meid lahutada Kristusest. Ja ehk ainult surmaga silmitsi seistes mõistame, et vajame Teda nii elus kui surmas.
Jeesus käskis kohalolijaid elluäratamisest vaikida. Tema peamine ülesanne ei olnud ega ole ajaliku elu pikendamine. Ka Jeesusel enesel seisis ees surm. Ja ülestõusmine. Kuid juba igavesele elule taevas.
Kas ka meil? Kas äratab Jeesus ka meid? Näib, nagu sellest sageli ei hoolitakski – inimesed hindavad rohkem seda, mis on siin ja praegu. Ent Jeesus julgustab kõiki (Ilm 1:17b-18), kes usuvad Temasse, uskuma ka sellesse, et Tema käes on nii elu kui surm.
Selle kommentaari autor: APÜ