Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õpetussõnad 14:20-35
Saalomoni tarkus20Kehva vihkab tema sõbergi, aga rikast armastavad paljud.
21Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis.
22Eks eksi ju need, kes kavatsevad kurja? Aga heldus ja tõde on nendega, kes kavatsevad head.
23Igast vaevanägemisest on kasu, aga tühjast kõnest ainult kahju.
24Tarkade kroon on nende rikkus, alpide rumalus jääb rumaluseks.
25Tõetruu tunnistaja päästab hingi, aga kes sepitseb valesid, petab.
26Issanda kartuses on tugeva lootus ja varjupaik tema lastele.
27Issanda kartus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
28Rahva rohkus on kuninga uhkus, aga rahva vähesus on vürsti hukk.
29Pikameelsel on palju arukust, aga kannatamatu näitab suurimat rumalust.
30Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes.
31Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat.
32Õel kukutatakse tema kurjuse pärast, aga õigel on surmaski varjupaik.
33Mõistliku südames hingab tarkus, aga alpide sees pole seda tunda.
34Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.
35Kuningal on hea meel targast sulasest, aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat.
Tänane tekst ütleb:
Issanda kartuses on …………………………… (s 26),
Issanda kartus on …………………. (s 27).
Issanda kartus, s.t austus, aukartus, teeniv meelsus, teeb meid meie suhetes Jumalaga sõnakuulelikuks ja vastuvõtlikuks.
Õppimise eelduseks on alati ka alandlikkus. Mida on enese meelest targal ja uhkel veel õppida? Ta teab ju enda arvates juba niigi, kuidas peab ja mis on õige (vt 26:12).
Tänasest tekstist leiame mitmeid viiteid tarkuse kohta. Siia juurde on kasulik lugeda ka Ps 111:10, kus on kirjas tarkuse ja jumalakartuse omavaheline seos. Mida nimetatakse seal esmaseks tarkuseks? Õpetussõnad kuuluvad Vana Testamendi sellesse ossa, mida nimetatakse tarkusekirjanduseks.
Teine ikka ja jälle korduv teema on seotud viletsate, kehvade ja vaestega (s 20, 21, 31). Mõeldes inimeste peale, kes on meie ümber, – nende hulgas on tõesti mõlemaid, nii rikkaid kui ka vaeseid. Huvitav, kas Jumal eelistab ühtesid teistele? Mida saad teada nimetatud salmidest? Kutsugu see sind märkama ja aitama abivajajat enda kõrval!
Sageli annab Jumal meile kõigepealt märku kas oma sõna või jutluse kaudu, et on vale elada isekalt, sulgedes silmad oma kaasinimese häda ees. Kui meie südames on tahe kedagi toetada (tema muret kuulata, mõista, lohutada, palvetada, materiaalset abi anda), siis Jumal ka juhib meid käima neil radadel, kus abivajajad liiguvad.
Selle kommentaari autor: APÜ