Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 12:1-11
Jumala kasvatuse eesmärgist1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
3Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:
"Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."
7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
Heebrealaste kirja peamine üleskutse on õhutus vastupidamiseks. Varem olid need juudikristlased pidanud taluma mõnitamist, tagakiusamist ning oma varade konfiskeerimist – nüüd oli tekkindu oht et nad ei suuda enam vastu panna. Tänases tekstis on jätkuv ülekutse „joosta kannatlikkusega“ ( s 1) mitte „ väsida ega lasta oma hingel nõrkeda“, vaid taluda kannatusi nagu distsiplineerimist ( s7). Kirja autor pakub aga ühtlasi ka mitmeid kannatlikkuse abivahendeid.
Kõigepealt: arvestage kõikide tunnistajatega meie ümber (s 1) – see oli ka „usu näitusesaali“ eesmärk 11, peatükis. Kui uurime, mida need Vana Testamendi usukangelased korda saatsid, aga ka talusid usu varal, siis peaks see julgustama meidki jooksma „meile määratud rada“. Kõik see mis takistab, tuleb endast ära heita Kristuse pärast.
Kui meie kodugrupp oli lõpetanud 11.peatüki uurimise, siis paari järgmist korda kasutasime selleks, et jagada mida Jumal meie elus usu läbi oli teinud. Saime kuulda hämmastavaid lugusid - nii võitudest kui kaotustest.
Teiseks ja olulisimaks: tuleb keskenduda Jeesusele ( s2).Heebrea kirjas on kasutatud Jeesuse nime ilma täiendava tiitlia ( Kristus). Salmides 2 -4 on rõhuasetus peamiselt Jeesuse inimlikul loomusel – tema julgusel ja alandustel ning kannatustel kui vastupidamise eeskujul. Ükskõik mida uurime – peame ikka ja jälle tagasi pöörduma evangeeliumite jutustuste juurde meenutamaks Jeesust kes oli „inimene nagu meiegi; inimene meie pärast“.
Kolmandaks: tuletage meelde Jumala sõna ( s 5). Võib-olla olid heebrealased kunagi varem saanud piiblitunni just tollesama Õpetussõnade salmi kohta – mille mõte aga nüüd oli meelest läinud. Vastupidamise saladus seisneb sageli ka alustõdede, tähendusrikaste salmide ja oluliste tõotuste meelde tuletamises.
Viimaks: usaldage Jumala ettehooldust ( s 7) „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“( Rm 8:28). Kannatused ja raskused tõestavad meie Jumalalapseseisust, distsiplineerimine osutab aga Jumala jätkuvale tähelepanule meie osas ning võime olla kindlad et viimaks toob see rikkaliku ning hea vilja esile meie eludes ( s 11). On võimalik Jumala abiga vastu pidada kõikides tormides!
Selle kommentaari autor: Ron Pilkinton