Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 1
Nehemja palvetab oma rahva eest1Nehemja, Hakalja poja sõnad. "Ja see sündis kahekümnenda aasta kislevikuus, et ma olin Suusani palees.
2Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed Juudamaalt. Ma küsitlesin neid pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalemma kohta.
3Ja nemad ütlesid mulle: "Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud."4Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.
5Ja ma ütlesin: "Oh Issand, taeva Jumal, suur ja kartustäratav Jumal, kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
6Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud.
7Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, määrusi ja seadlusi, mis sa Moosesele, oma sulasele, andsid.
8Tuleta nüüd meelde seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma sulasele, öeldes: Kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid rahvaste sekka,
9aga kui te pöördute minu juurde ja peate minu käske ning teete nende järgi, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas, ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks oma nimele.
10Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega.
11Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!"Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem.
Nehemja on suur mees. Olles kuningas Artakserksese joogikallajate ülem, peetakse teda täiesti usaldusväärseks ning tal on suur mõjukus. Põhimõtteliselt on ta maailma kõige võimsama mehe lähedane usaldusalune – võibolla üsna sarnane tänapäevastele poliitilistele nõuandjatele. Kuid ta ei tunne ennast koduselt Suusani palee säras: tema süda on kodumaal, kus ta pole sündinud, koos oma rahvaga, esiisade linnas. Niisiis kuuldes Hananilt uudiseid laskub see suur mees põlvedele (salm 4). Ta on häbist meeleheitel, ehkki toimunu polnud tema süü. Jumala linna müürid on maha kistud, Jumala nimi on poris. Nii nagu müürid ja väravad, on ka Nehemja purustatud.
Kahtlemata Nehemja kui riigimees võiks vajaduse korral esineda külmaverelisena. Kuid ta elab oma elu Jumala ees, keda selline käitumisviis ei liigutaks. Otseselt öeldes: jääda külmaks oleks patt. Armastus kaalub üles sündsuse. Nehemja nutab. Ta paastub. Ta leinab. Ta palvetab. Ta otsib Jumalat. Kuidas on meiega? Kuidas on nii, et me suudame kergesti seletada tänapäeva Lääne kiriku olukorda, kuid jääda niivõrd külmaks kiriku leiguse ja Jumalat mitte austavate kompromisside (milles me tegelikult oleme osalised) suhtes? Kuid Nehemja lein ei ole mitte usu ja lootuseta. Enne kui ta läheb maailma kõige võimsama mehe ette, (kellele viidatakse lihtsalt kui „sellele mehele“, salm 11), läheb ta taeva Jumala ette (salm 5), Jumala ette, kes kuulab, kes peab meeles oma lubadusi ja kes rõõmustab tema nime austamisest. Meil on ligipääs samale troonile, kõrgemale kui ükski maine aujärg.
Selle kommentaari autor: DOMINIC SMART