Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 69:1-16
Ahastushüüd Jumala poole1Laulujuhatajale: viisil "Liiliad"; Taaveti laul.
2Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
3Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
4Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
5Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
6Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
7Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
8Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
9Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.
10Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.
11Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.
12Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.
13Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.
14Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!
15Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
16Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
Niisugused psalmid panevad meid tõsiselt armastama Taavetit, sest ta räägib nii ausalt oma probleemidest. Mina - vastupidi - ei taha, et inimesed teada saaksid minu probleemidest. Kuidas sul läheb? Oh hästi, lihtsalt super. Kuidas tunne on? Just kristlastest juhid on eriti vastuvõtlikud sellele lõksule. Teenistuses on halb toon omada probleeme. Kuid Taavet teadis, et hea PR ei saa kunagi lahendada tema probleeme. Ta tundis end olevat sügavas vees ja allavoolu minevat (s 1-4), ning hüüdis ilma häbita Jumala poole abi saamiseks (s 1,13-18).
Kui on midagi head ületamatutes probleemides, siis see on see, et need panevad meid hülgama oma iseseisvust ja veendumust, et saame asju parandada ilma Jumalata. Nad muudavad meid ka ausamaks. Lisaks vaenlastega kokkupõrkamisele oli Taavet ka patustanud (s 5), ja oli mures, et see võiks Jumala rahvale haiget teha (s 6). Jumal kasutas kriisiolukorda, et need saladused pinnale tuleksid, et ta saaks puhastada Taaveti südame ja teadvuse. Kui tunneme, et pole väljapääsu, on loomulik paluda „Päästa mind, oh Jumal (s 1). Kuid võib olla kasulik ka paluda „Issand, mida sa proovid mulle öelda?“
Lõpuks, mis tõstis Taaveti porist välja? Kas Jumal pühkis ära kõik ta vaenlased (s 22-28)? Me ei tea. Mida me teame, on see, et kui Taavet oli vastu võtnud andestuse ja sisemise tervenemise, alles siis lahenes ta olukord. Nüüd tundis ta, et on kogu südamest vaba kiitma ja teenima Jumalat (s 30-36). See on teine põhjus, miks meile meeldib Taavet.
Selle kommentaari autor: Peter Kimber