Kui sa oled kunagi püüdnud vaigistada lärmakat rahvahulka ja püüdnud saada selle tähelepanu, siis sa tead, et see on raske ülesanne. See vajab tugevat, selget häält, et jõuda üle lärmi ja olla kuuldav. Paulus selgitab, et Jumala seadusel (kehastunud kümnes käsus) on tugeva hääle efekt, mis ütleb, et me peame olema tasa (s 19). Seadus näitab meid kui patuseid, kes ei vasta Jumala õiglastele standarditele. Seaduse mõte oligi teha meid teadlikuks meie patust ja päästja vajadusest (s 20).
Paulus toob võimsa näite, tsiteerides mitte vähem kui seitset Vana Testamendi kirjakohta, mis toetavad tema väidet, et juudid ja paganad – kõik on patused Jumala ees (s 9).
Ma leian, et neil salmidel on palju öelda tänapäeva maailmale.
Kõigepealt on juttu mürast. Igasugused uudised murravad meie maailma sisse. Pole puudust ka asjatundjatest, kes peavad neid kohe kommenteerima. Meie jutukas maailmas pole kohta vaikusele – kuid need Vana Testamendi read rõhutavad, et vaikus on elulise tähtsusega meie vaimulikule heaolule. Teiseks nad esitavad väljakutse sellele, kuidas diagnoosime kurja. Otsime pidevalt põhjuseid, miks inimesed käituvad halvasti, kuid need salmid toovad esile sõna, mis tihti unsutatakse – vastutav (s 19). Vastutame oma tegevuse eest püha ja õiglase Jumala ees, kes meid lõi. Pole mingit vabandust ega pehmendust, sest Jumala seaduse õiglus vaigistab iga argumendi.
Kolmandaks, hoobi saab inimlik uhkus. Pole mingit võimalust, et keegi saaks piisavalt pühaks, et vastata Jumala standardile (s 20).
See võib näida raske, aga enne kui evangeeliumist saab hea uudis, on see halb uudis.