Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 14:14-23
Nõdrausuliste kohtlemisest14Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat - sellele on see keelatud.
15Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!
16Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.
17Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
18Sest kes sel kombel teenib Kristust, see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.
19Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!
20Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! Kõik on küll puhas, kuid häda inimesele, kes sööb teisele komistuseks!
21Hea on liha mitte süüa ja veini mitte juua ja mitte teha seda, mis on su vennale komistuseks.
22Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat.
23Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.
Paulus kujutab tihti kristlikku kogukonda hoonena, kuid see ei ole kunagi jäik, staatiliselt seisev struktuur. See on alati kas ülesehitamise või mahalammutamise protsessis. Seda alati kas ehitatakse üles või kistakse maha inimest poolt, kes selle moodustavad. Paulus julgustab kõiki oma lugejaid suunama kogu oma jõupingutused selleks, et igal ajal teisi üles ehitada ja saada ise ülesehitatud (s 19)1. Kuid oma üksteist hukka mõistva suhtumise ja kriitikaga on Pauluse adressaadid tegelenud just kogudusehoone mahalammutamisega. Nad ei ole mitte ainult hävitamas oma maist ühiskonda, vaid kahjustamas ka Jumala tööd - ja seda kõike vaid toidu, võrdlemisi tühise asja pärast (s. 20).
Sarnaselt ka tänapäeval hävitatakse ja takistatakse Jumala tööd koguduses võrdlemisi tühiste erimeelsuste pärast - nt isekus, isiklikud suhted, hümnid või ülistuslaulud, vaiba värv, lärmakad lapsed teenistustel, veini joomine, liha söömine...
Kristlased on kutsutud üksteist üles ehitama, mitte maha kiskuma. Suhtumised ja teod, mis Jumala rahvast üles ehitavad peaksid koguduses olema ülimuslikul kohal. Kõike, mis põhjustab teistele vaimulikku kahju, tuleks vältida, ükskõik kui süütu või kahjutuna see ka ei tunduks. Mõnede kristlike vabaduste puhul - näiteks alkoholi tarbimine - oleks parem pidada see iga isiku privaatasjana, selle asemel, et põhjustada solvanguid, vääritimõistmisi või hukkamõistu koguduses.
Me kõik peame toimima oma südametunistuse kindla veendumuse kohaselt. Kuid samal ajal on ka tõsi, et meie süda ja südametunnistus on mõjutatud patu poolt ja ei ole meile ilmeksimatu suunaja. Kuid kui usus tugevate kristlaste vabad valikud põhjustavad usus nõrgemaid kristlasi oma südametunnistust mitte järgima, siis peetakse tugevamaid vastutavaks kogu järgneva vaimuliku kahju eest, mis sellest võib tuleneda. Südametunnistusi tuleb samuti harida. Usku tuleb tugevdada. Ja sellisel viisil ehitatakse meist imeline paik Jumalale selles maailmas elamiseks.2
1 - Ef 4:16 "Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses."
2 - Rm 8:11 "Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab."
Selle kommentaari autor: John Harris