Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 6,1-15
Diakonid seatakse ametisse1Aga neil päevil, kui jüngrite arv kasvas, hakkasid kreekakeelsed juudid nurisema heebrea keelt kõnelevate vastu, et igapäevases abiandmises jäetakse nende lesed kahe silma vahele.
2Siis kutsusid need kaksteist kokku jüngrite kogu ning ütlesid: "See ei sobi, et me Jumala sõna kõrvale jättes hoolitseme toidulaudade eest.
3Vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea maine ja kes on täis Vaimu ja tarkust, et me võiksime nemad seada sellesse ametisse.
4Meie ise aga tahame pühenduda palvetamisele ja sõna teenimisele."5See kõne meeldis tervele kogukonnale. Ja nad valisid Stefanose, mehe täis usku ja Püha Vaimu, ja Filippuse ja Prokorose ja Nikanori ja Timoni ja Parmenase ja Nikolaose, juudi usku pöördunud antiooklase.
6Need nad seadsid apostlite ette, ja kui nad palvetasid, panid nad oma käed nende peale.7Ja Jumala sõna levis ning jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas väga suureks; ka suur hulk preestreid võttis usu omaks.Stefanos vangistatakse8Aga Stefanos, täis armu ja väge, tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas.
9Siis tõusid mõned nõndanimetatud vabakslastute ja küreenlaste ja aleksandrialaste sünagoogist ning nende seast, kes on Kiliikia ja Aasia poolt, Stefanosega vaidlema,
10ent ei suutnud vastu seista tarkusele ja Vaimule, kelle läbi tema rääkis.
11Siis nad kihutasid üles mehi ütlema: "Me oleme kuulnud teda rääkivat teotussõnu Moosese ja Jumala vastu."
12Nad ässitasid rahvast ja vanemaid ja kirjatundjaid ning tulid, võtsid Stefanose kinni ja viisid ta Suurkohtu ette.
13Nad seadsid sinna ka valetunnistajaid, kes ütlesid: "See inimene ei lakka rääkimast sõnu püha paiga ja Seaduse vastu.
14Me oleme kuulnud teda ütlevat, et see Jeesus Naatsaretlane hävitab selle koha ja muudab kombed, mis Mooses meile on pärandanud."
15Ja kui kõik Suurkohtus istujad teda ainiti vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.
Varakirikus oli palju mida juhtida, kuid, olles Jumalast seatud ning Vaimust täiedtud, olid nad viimselt ikkagi vaid grupp inimesi. Ja need inimesed polnud täiuslikud - samamoodi kui meie täna ei ole. Ka seal hiilisid suhetesse inetud rassismi ning kultuuriliste eelhoiakute mõjud. Midagi oli vaja ette võtta – samas kogudus kasvas
Ning apostlite meeled ning päevad olid täidetud igasuguste muude muredega. Vastuseks osutusid uued juhtimsmudelid.
Tänapäeval on vähe selles osas muutunud: endiselt on kogudustes pingekolded; endiselt tuleb olla loov selleks et leida lahendusi.
Apostlite jaoks oli keskse tähtsusega koguduse sisemina vaimsus. Ja see tingis, et neile jääks mitte ainult vabadus kuulutada ning õpetada, vaid neile pidi jääma ka aega veeta Jumalaga palves (s2,4). Seitsemel diakonile antud ülesanne ei kaldu sellest kesksest prioriteedist kuidagi kõrvale. Kui ühtede eest hoolitsetakse ning teistest ei tehta välja, siis kukub koguduse elu kokku ning kogudus kui selline ei suuda õitseda ega vilja kanda, veel vähem kogeda end tugevana seda tegema.
Seitse valitut ei olenud mingil määral vähemolulised kui apsotlid ise - nad olid mehed täis usku, elavaks tehetud Pühas Vaimus. Just need omadused koos eeskujuliku loomuse viljadega tundusid varakirikus täitvat oodatava teenimistöö nõudeid – ja mitte akadeemiline kvalifiaktsioon, mõjuvõim või isegi varanduslik jõukus või erilised oskused.
Erinevad ülesanded nõuavad erinevaid andeid. Apostlitele anti vabadus toimida oma annete varal, ning seitsmel diakonil enda omade varal. Kogudus kasvab ja mõjutab tõeliselt maailma siis kui jumalakartlikud, vaimust täidetud inimesed täidavad oma erinevaid kuid samaväärseid rolle. Võibolla vajavad tänase piibliteksti valguses korrigeerimist meie endi prioriteedid juhtide valimisel ning oma annete rakendamisel praeguses koguduses. Palugem Jumalalt selleks valgust!
Selle kommentaari autor: John Grayston