Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 4:43-54
Jeesus tervendab kuninga ametimehe poja43Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
44Jeesus ise ju tunnistas, et "prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas".
45Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.46Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
47Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
48Siis Jeesus ütles talle: "Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid."
49Ametimees ütles talle: "Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!"
50Jeesus ütles talle: "Mine, sinu poeg elab!" Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
51Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
52Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: "Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik."
53Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: "Sinu poeg elab!" Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
54Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
Kas kuninga amteniku poja tervendamine ning eriti selle ajastus oli juhuslik kokkusattumine? Kogu sel lool ei oleks mõtet kui see oleks olnud juhuslik. Keegi on märkinud et kui me palvetame siis kipub neid „kokkusattumisi“ ikka tihedamalt esinema. Aga kas vajame oma usu ehtiamiseks sellseid imelisi juhtumeid? Jeesus, viidates prohveti kodulinnas kogetud küünilisusele (s 44), ütleb, et inimesed on võimelised salgama isegi täiesti ilmse imeteo.
Ja ometi nimetab ap Johannes seda „teiseks tunnustäheks“ (s 54), mis tähendas et esimene tunustäht toimus Kaana pulmas ( s 46). Jeesus keeldub „esinemast“ ainult selleks et rahuldada inimeste uudisihimu või murda nende kangaeklset uskmatust – igal juhul aga on kõik imeteod ja tunnustäehd tähelepanuväärsed, sest toovad esile Kristuse kui Jumala Poja au ning tugevdavad Jeesuse järgijate usku. Jeesuse imetegude juures pole esmatähtis see, et need äratasid imetlust ning neid oli raske seletada, ka mitte see, et need olid jumaliku väe nähtavad avaldused, vaid pigem see et need alati osutasid meile vaate kõrgemale imeteost enesest. Nad näitasid meile Jumalat toimimas. Need ei olnud reklaamitrikid. Mitmel puhul näeme kuidas Jeesus püüdis igati hoiduda avalikust sensatsioonist mida imeteod põhjustasid. Imeteod ei olnud isegi mitte selleks et kinnitada Jeesuse Messia rolli, sest Jeesus ei tunnustanud sellist usku mis oli rajatud vaid imetegude ja tunnstähtede kogemisele (s 48). Tunnustähed ja imeteod räägivad meile kes on Jeesus, milline ta on igapäevases elus – kaastundlik, imetlust ja sõnakuulmist äratav ning oma järgijatele väljakutstet esitav. Sest kaastunne oli see, mis pani teda kuninga ametinuk poega tervendama ning mis tõi kaasa terve selle koja uskuma hakkamise (s 53)
Kas Jumala toimimist saadavad alati üleloomulikud sündmused? Nii väidavad need kes põimivad ühte kõiki erakorralised juhtumid mida Pühakiri mainib – otsekui oleks üks jumaliku toimimise silmapaistev sündmus järgnenud teisele. Tegelikult on Jumala väeline toimimine Püha Vaimu läbi nähtav ka igaühes meis, kui kasvame näiteks armastuses, kannatlikkuses ja enesevalitsemises. Mäletan üht rasked eemaletõukamise perioodi isiklikust elust, kus pidin paluma sõprade eestpalvet et ma ei muutuks kibedaks. Tagasi vaadates näen Jumala imelise armu toimet et seda palvet ka kuuldi. Mingil juhul ei olnud see minu enese tegu.
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner