Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 5,19-30
Jeesus tervendab halvatu hingamispäeval1Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.
2Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.
3Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist,
4sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli].
5Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat.
6Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: "Kas sa tahad terveks saada?"
7Haige vastas talle: "Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind."
8Jeesus ütles talle: "Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!"
9Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev.
10Siis ütlesid juudid tervenenule: "Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda."
11Tema aga vastas neile: "See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!"
12Nad küsisid temalt: "Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?"
13Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka.
14Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: "Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!"15Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.
16Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval.
17Aga Jeesus kostis neile: "Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen."
18Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks.Jeesus kõneleb Pojale antud meelevallast19Siis Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.
20Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
21Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
22Ja tõepoolest: Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti Poja kätte,
23et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud.
24Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.
25Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama.
26Sest otsekui Isal on elu iseendas, nõnda on ta andnud ka Pojale, et elu on temas endas,
27ja ta on temale andnud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et tema on Inimese Poeg.
28Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält
29ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.
30Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.31Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.
32See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.
33Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.
34Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.
35Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.
36Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.
37Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu
38ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
39Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.
40Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.41Mina ei vaja austust inimestelt,
42kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
43Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
44Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
45Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,
46sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.
47Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?"
Milline lähedus ja ühendus on Isa ja Poja vahel (s 20)! Kas ei pane see sindki igatsema samasugust osadust – kuuluda siseringi, mõista mida Jumal on selles maailmas tegemas? Neis kohtades kus kristlased on vähemuses ning omavad vähets poliitilist mõju tunnevad nad end sagely naiivsete ning alaväärtuslikena. Jeesus aga ütleb siin, et peaksime tundma täpselt vastupidiselt –olles tema läbi ühenduses elu suurte ideede, usaldusväärse reaalsuse ning tõeliste emotsioonidega. Tema jõuline ning unikaalne väljendus siin: “Tõesti, tõesti ma ütlen teile…” (s 19,24,25) kordub ikka ja jälle – 24 korda terves Johannese evangeeliumis ning neist 7 korda selles ja järgmises peatükis. Ja me vajame sellist “Aamen’i-laadset” kindlust oma ellu.
Aga siin on veel palju enam! Oma väitega et tal on otseühendus Isaga, tekitas Jeesus vastastes tõelise vihameelsuse, kuid ta läheb veelgi kaugemale, väites kohe järgmiseks, et ta äratab üles surnud viimasel päeval ning mõistab nende üle kohut. Kas suudame mõista kui uskumatu oli see tolleaegsetele kuulajatele? Mitte kusagil mujal evangeeliumites ei esita meie Issand Jeesus sellist kindlat, süstemaatilist ning korduvat kirjeldust omaenese unikaalsest suhtest ja positsioonist Isa juures, oma jumalikust kutsumisest ning autoriteedist ning tõestust oma Messiaks olemise kohta.
Isa ja Poja ühtsusel aga on palju kaugemale ulatuvam mõju kui lihtsalt Jeesuse identiteedi selgitamine. See osutab suhte otsustavale rollile Kolmainsuse sees ning aitab meil pisutki aimata milline on tegelik jumalanäoliseks loodud olemise tähendus.
Meie igatsus olla liidetud sellesse siseringi, eriti Jumala enese siseringi ei ole lihtsalt mingi mööduv uid või juhuslik vajakajäämine. Me olemegi loodud suhtes olema, hoolimata sellest, et meie patus loomus tõukab meid järjest kaugemale üksteisest, pannes meid uskuma, et sõltumatus on inimeseksolemise kõrgeim väärtus. Ronald, Rolheiser oma arutluses seksuaalsest ja vaimsusest ütleb järgmist:” Seksuaalsus ei ole meile antud pelgalt selleks et leida armastatu või sober. See on võimas vahend mille abiga ületada eraldatus, andes edasi elu ning selle õnnistust”. Tõeline vaimulikkus ületab eraldatuse just samamoodi ning liidab meid Jumalaga Poja läbi.
Milline suhe!!
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner