Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 3: 1-12
Ristija Johannese jutlus1Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes:
2"Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!"
3Tema ongi see, kellest on räägitud prohvet Jesaja kaudu:
"Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!"
4Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi.5Siis läks tema juurde Jeruusalemma ja terve Juudamaa ja kogu Jordani ümbruskonna rahvas,
6ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.7Aga kui ta nägi palju varisere ja sadusere ristimisele tulevat, ütles ta neile: "Rästikute sugu, kes teid on hoiatanud põgenema tulevase viha eest?
8Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja
9ja ärge hakake iseenestes ütlema: "Meie isa on ju Aabraham!", sest ma ütlen teile: Jumal võib siinsetest kividest äratada Aabrahamile lapsi.
10Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse nüüd maha ja visatakse tulle.
11Mina ristin teid veega, et te meelt parandaksite, aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tooma talle jalatseidki. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.
12Tal on visklabidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisud aita, aga aganad põletab ta ära kustutamatu tulega."
Oled sa kunagi mõtelnud, kuidas Ristija Johannes võis end tunda peale kõrbekogemust Juudamaal? Ilmselt oli ta üleni mustaks põlenud, poolnäljas ning hirmuäratav. Jah, Johannese eluviis oli kindlalt askeetlik (vt s 4) ja ilmselt Jumal ka ei oota enamikelt meilt sellist elustiili. Ometi esitab Johannese lihtne eluviis meile väljakutse – selle külluslikkusele võrreldes tema omaga, aga ka selle taga peituvale mõtteviisile, et meie küllus on tasu meie (õige) usu eest…Need kes elavad riikides kus kogudust taga kiusatakse näevad, et sageli on kõige suurem usk kõige vaesematel. Igal juhul peaksime kõik olema valmis muutma oma elustiili kui Jumal korraga kutsub meid elama lihtsal ja ohvrimeelselt tema kuningriigi edendamise pärast.
Johannes kuulutas kompromissitut sõnumit. Tema päevil nõuti ristimist paganate käest, kes pidid sellega tunnistama oma pöördumist paganlusest judaismi. Aga nüüd, kus tõotatud kuningriik on lähedal, kutsub Johannes üles kõiki meelt parandama ning end ristida laskma. (s 2,6) Need kes loodavad oma päritolu, rituaalide, hariduse või staatuse peale pidid mõistma et sellest pole abi. Samamoodi on ka meie päevil - lihtsast „patuse palve“ järelekordamisest ei muutu midagi. “ Murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal…“ (psalm 51:19)
br>Johannes kutsus üles praktilisele vastamisteole. Juutide jaoks tähendas kohtumõistmise alla minek paganate saatuse jagamist. Johannes aga kuulutab et nii temaaegsed juhid kui ma meie, kaasaegsed juhid on kõik kohtumõistmise all, sest neil puudub „vili“ (s 8) – mis Luuka jutustuse kohaselt väljendub vaestega eluks vajaliku jagamist, elementaarset ausust, õiglast kauplemist ning suhtlemist, ning rahulolemist oma palgaga. (Lk 3:10-14)
Selle kommentaari autor: Ross Pilkinton