Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Moosese 16:1-8
Rahvast toidetakse lindude ja mannaga1Nad läksid teele Eelimist ja kogu Iisraeli laste kogudus jõudis Siini kõrbe, mis on Eelimi ja Siinai vahel, teise kuu viieteistkümnendal päeval, pärast Egiptusemaalt lahkumist.
2Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu,
3ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: "Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada."4Siis Issand ütles Moosesele: "Vaata, ma lasen taevast sadada teile leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa, sest ma panen nad proovile: kas nad käivad minu Seaduse järgi või mitte?
5Aga kui nad kuuendal päeval valmistavad, mis nad on koju toonud, siis on seda kahekordselt rohkem, kui nad iga päev on kogunud."
6Siis Mooses ja Aaron ütlesid kõigile Iisraeli lastele: "Täna õhtul te saate teada, et see on Issand, kes teid tõi välja Egiptusemaalt,
7ja hommikul te näete Issanda auhiilgust. Tema on kuulnud teie nurisemist Issanda vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete ka meie vastu?"
8Ja Mooses ütles: "Issand annab teile täna õhtul liha toiduks ja hommikul leiba kõhutäiteks. Issand on kuulnud teie nurisemist, kuidas te olete nurisenud tema vastu. Aga kes oleme meie? Teie nurisemine ei ole meie vastu, vaid on Issanda vastu."
Kuhu läks rahvas nüüd ning kelle käsul (vt s 22)? Pole siis ju ime, et rahvas just temaga nuriseb. Vaatame selle rahva olukorda eemalt: palju aastaid olid iisraellased olnud egiptlastele orjaks, nii et nad olid nõus kõigega, saamaks ainult sellest orjusest vabaks.
Lõpuks tuleb nende Jumala saadetud mees ja päästab nad, kuid selle asemel et viia nad viljakale tõotatud maale, viib ta nad tühja kõrbesse. Mida hakkab see valitud rahvas nüüd äkki oma kauaoodatud vabaduse asemel igatsema (s 3)?
Miks on see nõnda? Kas ehk seepärast, et rahvas ei tea isegi, mida ta täpselt tahab? Või hoopis teab ta oma tahtmist täpselt: ta tahab tõotatud maad kiiresti, lihtsalt ja omapoolse pingutamiseta kätte saada! Las seesama Jumal, kes rahva orjusest välja viis, viib ta nüüd suurte imetähtedega paradiisi!
Kas me ise sageli ei tule samasuguste ootustega Jumala juurde? Me ootame Jumalalt kuulekust, et Tema rahuldaks meie vajadused. Kuid kas see peab nõnda olema? Usun, et lahendus on salmis 26.
Selle kommentaari autor: Mait Mölder