Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ho 7,8-8,3
Efraimi ja Samaaria üleastumised1Kui ma teen Iisraeli terveks, siis saavad avalikuks Efraimi süüd ja Samaaria kuriteod; sest nad teevad pettust, varas tungib sisse ja väljas rüüstavad röövlid.
2Aga nad ei mõtle oma südames, et ma pean meeles kõik nende kuriteod; nüüd ümbritsevad neid nende teod, need on minu palge ees.
3Oma kurjusega rõõmustavad nad kuningat ja oma valedega vürste.
4Nad kõik on abielurikkujad; nad on nagu küdev küpsetusahi, mille tule pagar jätab kohendamata taigna sõtkumisest hapnemiseni.
5Meie kuninga päeval on vürstid hõõguvast veinist haiged. Ta lööb pilkajatega kätt.
6Sest need on tulnud lähedale, nende süda on varitsemises nagu kuum küpsetusahi; nende pagar magab kogu öö, aga hommikul lööb lõkkele otsekui tuleleek.
7Nad kõik on kuumad nagu küpsetusahi ja nad neelavad oma kohtumõistjad; kõik nende kuningad langevad, ükski neist ei hüüa minu poole.
8Efraim seguneb rahvaste hulka; Efraim on nagu kook, millel ei ole pööratud teist külge.
9Võõrad söövad ta jõu, aga tema ise ei märkagi; ta juustesse on puistatud halli, aga tema ise ei teagi.
10Iisraeli kõrkus tunnistab tema enese vastu; nad ei pöördu Issanda, oma Jumala poole ega otsi teda kõigest hoolimata.
11Efraim on otsekui tuvi, kohtlane ja taipamatu; nad kutsuvad Egiptust, nad lähevad Assurisse.
12Aga kui nad lähevad, siis ma laotan nende peale oma võrgu, ma toon nad alla nagu taeva linnud; ma karistan neid, nagu nende koguduses on kuulutatud.
13Häda neile, sest nad põgenevad minu juurest! Hukatus neile, sest nad astuvad üles minu vastu! Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet.
14Nad ei hüüa südamest minu poole, vaid uluvad oma asemeil. Nad lõikavad endile leinamärke ihusse vilja ja veini pärast, aga minu vastu tõstavad nad mässu.
15Mina olen juhtinud ja kinnitanud nende käsivarsi, aga nemad kavatsevad minu vastu kurja.
16Nad pöörduvad, aga mitte ülespoole, nad on otsekui lõtv amb. Nende vürstid langevad mõõga läbi oma pilkava keele pärast: sellepärast pilgatakse neid Egiptusemaal.Efraimi ja Samaaria üleastumised8Efraim seguneb rahvaste hulka; Efraim on nagu kook, millel ei ole pööratud teist külge.
Hoosea kasutab ilmekaid metafoore, mis kirjeldavad tegelikult kohutavaid ja reaalseid asju mis võivd puudutada ka meid tänapäeval.
Efraim (st Iisrael) seguneb teiste rahvastega, kaotades oma puhtuse ja pühenduuse Jumalale ( s 8). Iisrael on nagu kook mis on ühelt poolt toores ja teiselt poolt kõrbenud. Võõrad teevad Iisaeli paljaks, ilma, et too asjast arugi saaks. Iisrael ei märkagi, et ta on juba halliks läinud, arvates, et on ikka veel parimas jõus (s 9). Ta on nagu rumal tuvi, kes satub võrku (s 11).
Mis siis oleks väljapääs? Ainus lahendus on pöörduda Kõigekõrgema poole. Iisraeli käitumine on aga vastupidine: Jumala eest põgenetakse, hüvede saavutamiseks ollakse valmis end lõikuma. Ja Jumalal ei jää muud üle kui tõdeda: “Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet”. Samamoodi jookseb suur hulk inimesi tänapäeval mööda erinevaid põgenemisteid, uskudes kogu hingest, et pääsemine tuleb igalt poolt mujalt kuid mitte Jumalalt.
Lõdva ammuga ei ole lootustki mingile märgile pihta saada. Samamoodi ei ole võimalik leida oma elu tõelist sisu ja väärtust ilma Jumalat tundmata.
Selle kommentaari autor: APÜ