Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 119: 89-96
Jumala sõna ülistus89Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.
90Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.
91Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased.
92Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses.
93Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.
94Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi!
95Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi.
96Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.
Kogu see psalm räägib mitmel viisil Jumala sõnast - sageli nimetab autor seda Seaduseks või Käsuõpetuseks. Tänases tekstis väljendab autor oma südamest tulevat imetlust ja ülistust vaadates Jumala seadusi ja seadmisi. Ta on kogenud ja mõistnud, et Jumal on ustav ja tema sõna on püsiv ( s 88-89). Aga miks on öeldud et “sinu sõna jääb püsima taevas?”. Üks vastus on: seepärast, et Jumala sõna tuleb Jumalalt eneselt ning valitseb ja kehtib seadusena kõigepealt taevas ( vt Meie Isa palve: “Sinu tahtmine sündigu, nagu taevas...”).
Jumal on kogu loodu pannud toimima imepärases harmoonias ja korrastatuses ja sellel on püsinud kõik ka tänapäevani (s 91) - kõik selles Jumala süsteemis on “tema sulased” ehk need kes täidavad tema korraldusi. Ja nii järeldab laulja, et ka tema enese püsimajäämine, kui osakese sellest loodust, sõltub otseselt Jumala seaduste järele käimisest. Imeline on see, et ka tänapäeval kui nii kõvahäälselt räägitakse ja toetutakse inimese poolt tehtud avastustele ja edusammudele teaduses - on viimselt ikkagi kõik meie ümber püsiv mitte sellest kui palju me mõistame loodust, vaid sellel, et Jumal on ustav ja tema hoiab oma loodut ülal oma sõna läbi. Ja nii ka meie elu õnnestumine või ebaõnnestumine on otseselt seotud Jumala sõna hoidmisega meie endi poolt -kuigi väliselt see alati nii ei paista.
Samas peavad mitmed tunnistama, et Jumala sõna pidamine, selle järgmine ei ole sugugi kerge ega lihtne argielus. Paljud ohkavad sisemiselt, sest neile tundub et valides Jumala sõna peavad nad loobuma mitmest muust heast. Kuidas leida siis Jumala sõna pidamises see rõõm, millest psalmist räägib? Kuidas jõuda sinna mida psalmist on kogenud, öeldes, et Jumala seadused on väga avarad (s 96), ületades ka kõige täiuslikuma siin maa peal - hoopiski mitte piiravad?!
Meile ei ole antud muud teed kui psalmisti enese tee - süüvida Jumala sõnasse kogu oma olemusega, lubades sel mõjuda eneses, rakendades seda oma valikutes. Enne kui meie ei pühenda end täiel määral Jumala Sõna järgimisele - ei saa me kogeda ka selle täiellikku mõju. Ja see sõltub meist endist kui palju Jumalale oma elus ruumi anname. Olgu meile sellel teel julgustuseks laulja sõnad s 93
Selle kommentaari autor: APÜ