Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ho 9,1-9
Truudusetu Iisraeli karistus1Ära rõõmusta, Iisrael, ära hõiska nagu teised rahvad! Sest sa oled hoora viisil lahkunud oma Jumalast, oled armastanud hoorapalka kõigis rehealustes.
2Rehi ja surutõrs neid ei toida ja veini ei pea neil olema.
3Nad ei saa jääda Issanda maale, vaid Efraim läheb tagasi Egiptusesse ja nad peavad Assuris sööma roojaseid asju.
4Seal nad ei kalla Issandale veini ja nende tapaohvrid pole talle meele järgi; nende leib on nagu leinaleib: kõik, kes seda söövad, rüvetavad endid; sest leiba on neil ainult eneste jaoks, Issanda kotta seda ei tule.
5Mida te teete pühade ajal, Issanda-püha päevadel?
6Jah, vaata, nad peavad lahkuma laastamise pärast; neid kogub Egiptus, neid matab Memfis; umbrohi pärib nende hõbeasjad, nende telkides kasvavad ohakad.
7Katsumise päevad tulevad, kättemaksu päevad tulevad, Iisrael saab seda tunda. "Prohvet on rumal, vaimumees on hull!" Et su süü on suur, siis on ka vaen suur.
8Efraim luurab prohvetit, kes on mu Jumalaga. Kõigil ta teedel on linnupüüdja pael, ta Jumala kojas on vaenulikkus.
9Nad on sügavalt laostunud, otsekui Gibea päevil; aga tema mäletab nende süüd ja nuhtleb neid nende pattude eest.
10Ma leidsin Iisraeli nagu viinamarjad kõrbes; nagu esimesed marjad noorel viigipuul, nõnda leidsin teie vanemad. Aga nad tulid Baal-Peori, pühendasid endid Häbile ja muutusid põlastusväärseiks nagu see, keda nad armastasid.
11Efraim - linnuna lendab ära nende au, enam ei ole sünnitust, rasedust ega eostust.
12Ja kuigi nad kasvataksid oma lapsed suureks, teen mina nad lastetuks, inimestest lahti. Tõesti, häda neile, kui ma neist eemaldun!
13Efraim, nagu ma näen, on palmiks, mis on istutatud vainule; aga Efraim peab viima oma lapsed tapja kätte.
14Anna neile, Issand, mida sa pidid andma: anna neile viljatu rüpp ja kuivetunud rinnad!
15Kõik nende kurjus on Gilgalis, seal hakkasin ma neid vihkama. Nende kurjade tegude pärast ajan ma nad ära oma kojast. Ma ei armasta neid enam: kõik nende vürstid on tõrksad.
16Efraim lüüakse maha, nende juur kuivab, nad ei kanna vilja. Kui nad siiski sünnitaksid, surmaksin mina nende kalli ihuvilja.
17Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda. Neist saavad põgenikud paganate seas.Truudusetu Iisraeli karistus1Ära rõõmusta, Iisrael, ära hõiska nagu teised rahvad! Sest sa oled hoora viisil lahkunud oma Jumalast, oled armastanud hoorapalka kõigis rehealustes.
2Rehi ja surutõrs neid ei toida ja veini ei pea neil olema.
3Nad ei saa jääda Issanda maale, vaid Efraim läheb tagasi Egiptusesse ja nad peavad Assuris sööma roojaseid asju.
4Seal nad ei kalla Issandale veini ja nende tapaohvrid pole talle meele järgi; nende leib on nagu leinaleib: kõik, kes seda söövad, rüvetavad endid; sest leiba on neil ainult eneste jaoks, Issanda kotta seda ei tule.
5Mida te teete pühade ajal, Issanda-püha päevadel?
6Jah, vaata, nad peavad lahkuma laastamise pärast; neid kogub Egiptus, neid matab Memfis; umbrohi pärib nende hõbeasjad, nende telkides kasvavad ohakad.
7Katsumise päevad tulevad, kättemaksu päevad tulevad, Iisrael saab seda tunda. "Prohvet on rumal, vaimumees on hull!" Et su süü on suur, siis on ka vaen suur.
8Efraim luurab prohvetit, kes on mu Jumalaga. Kõigil ta teedel on linnupüüdja pael, ta Jumala kojas on vaenulikkus.
9Nad on sügavalt laostunud, otsekui Gibea päevil; aga tema mäletab nende süüd ja nuhtleb neid nende pattude eest.
Arvatavasti kuulutab prohvet oma sõnumit Iisraelile mingite pühade aegu (nt lõikuspühad). Rahvas on kogunenud rehe alla, et näha saagi rohkust ja tuua lõikuse kordamineku eest tänu....ent mitte oma Jumalale, vaid Baalile! Iisraellased on unustanud kelle käest tuleb neile kõik - on unustanud oma Jumala. Prohvet oma kurtmises annab hinnangu: see rahvas on “sügavalt laostunud”.
On kurb tõsiasi, et üldises heaolus unustame selle hea, mille oleme Jumalalt saanud, unustame Jumala hoopis. Vaatame oma õnnestumisi kui enese saavutusi ning peame neid lausa loomulikeks. Mured on ununenud, kitsikus on möödas - aga koos sellega on meie suust kadunud ka tänu ja kiitus Jumalale.
Vaadakem kasvõi Eesti rahva lähiajalugu: vabanemine okupatsioonist tõi muuhulgas kaasa ka vaimuliku ärkamise- paljud kogesid siis, et see on põhjus kiita Jumalat! Praegu, aastaid hiljem, peetakse kristlasi kitsarinnalisteks ja ebatolerantseteks toladeks, evangeeliumi sõnum aga lükatakse tagasi öeldes: “Milleks mulle see, saan ka ise suurepäraselt hakkama!”. Jumal aga tuleb meelde vaid siis kui on toimunud suured tragöödiad või juhtunud õnnetused ning kedagi on vaja süüdistada - siis küsitakse: miks Jumal seda või teist lubas?
Prohvet Hoosea pidi taolise tänamatuse eest kuulutama Iisraelile kohtumõistmist ja karistust. Ärge petke endid: Jumal ei lase end pilgata- ütleb Piibel, täna ka meile. Eestlastest räägitakse kui suurtest virisejatest ja teiste mahategijatest - miks ei võiks me aga olla rahvas kes oskab ja tahab olla tänulik, kes ei pea Kõigekõrgemale kohase kiituse toomist alandavaks? Sest endiselt ju tuleb kõik hea ka meile Jumalalt, veel on tema arm meie üle...
Selle kommentaari autor: APÜ