Uue Testamendi koguduse juhtimine oli ühisettevõtmine juhtide ning diakonite vahel. Täpselt pole teada kuidas ülesandeid jaotati, kuid mõlemas ametis olijatele esitati vägagi kõrged nõudmised. Kirjutades diakonite vastutusest näitab Paulus, et ta on täiesti teadlik selle ameti pingetest aga ka sellest kui haavatavad võivad juhid olla. Paulus soovis kogudust hoida selliste juhtide ametisseseadmise eest, kes tegelikult ei oma juhi varustust ja pole selleks sisemiselt valmis. Juhtide “rajalt maha võtmine” on läbi aegade olnud saatana peamisi strateegiaid. Miks peaksime teda selles siis aitama?
Juhtimise lõksud on olemas mitmes valdkonnas. Üks vägagi reaalne peitub inimese iseloomus (s 8). Paljud kukuvad läbi pelgalt enesedistsipliini puudumise või puudulikkuse tõttu ning et nad ei ole piisavalt arendanud eneses kristlasele kohast loomust. On vaja täielikku ausust. Reptuatsioon, läbipaistvus, ausus, enesekontroll ja usaldusväärsus rahaasjades - selle kõige kohta peab olema tõendeid (s 8,10).
Teine komistusala on peresuhetes. Nii naistel kui meestel tuleb osutada usaldusväärsust, võimet kontrollida oma keelt ning temperamenti (s 11). Tegelikult kogu potentsiaalse juhi pereelu peab osutama võimet toime tulla erinevate olukordadega, ka näiteks kangekaelsete laste ohjamisega (s 12).
Kolmas haavatavuse ala peitub vaimulikus tugevuses. Juhtide peale toetuvad ning neist sõltuvad väga paljud,oodates neilt nii mõistmist kui vaimulikku ressurssei. Samal ajal on nad ka saatana sihtmärgiks. Nii tuleb neil osata kinni hoida usu sügavatest tõdedest kindla veendumusega igas olukorras. Mitmed inimesed arvavad, et diakonid täitsid koguduses ainult praktilisi ülesandeid, aga isegi juhul kui see nii on, peavad nad ikkagi olema usaldsväärsed ka vaimulikul, mitte ainutl inimlikul tasandil. Äsjapöördunuid ei saa just sel põhjusel kohe juhiametis rakendada.
Juhtide vastutus on suur - aga suur on ka nende tasu. Need kes ustavalt teenivad, saavad kord rikkalikult tasutud Kristuse enese käe läbi (s 13).