Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 10:17-27
Saul saab kuningaks17Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse.
18Ta ütles Iisraeli lastele: "Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid.
19Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!"
20Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule.
21Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud.
22Siis nad küsisid veel kord Issandalt: "Kas mees veel siia tuleb?" Ja Issand vastas: "Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!"
23Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
24Ja Saamuel ütles kogu rahvale: "Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas." Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: "Elagu kuningas!"
25Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju.
26Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.
27Aga kõlvatud mehed ütlesid: "Mis abi on meil temast?" Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.
Kuigi Saamuel oli Sauli juba salaja kuningaks võidnud, ei olnud ta veel kogu Iisraeli rahva ees kuningaks kuulutatud. Saamuel toob seetõttu inimesed Mispasse kokku, et neile meelde tuletada vabanemist Egiptusest ja Seaduse saamist (2Ms 20:2, 5Ms 5:6). Mispas oli Iisrael end taaspühitsenud Jumalale, Mispat kasutas Iisrael sageli kokkusaamiskohana (1Sm 7:5,6).
Tundub, et Saamuel püüdis liisuheitmisega rahvale tõestada, et Saul oli tõesti Jumala valitud juht. Liisuheitmist kasutati Iisraelis laialdaselt Jumala tahte väljaselgitamisel, viimane näide sellest Piiblis on Ap 1:26, enne Püha Vaimu väljavalamist.
Taas on Sauli ebakindlus ja hirm ilmne (s 21, 22), kuid selle üle valitseb Jumala ja rahva tahe. Pole halb, kui suhtume ettevaatusega Jumala kutsesse saada juhiks, kuigi lõpuks ei saa selle eest niikuinii põgeneda. Lk 10:2 õpetatakse meid palvetama, et Jumal saadaks välja ("viskaks välja" - siin on vihje lausa vägivallale) oma töötegijad viljasaaki koristama.
Inimesed tahtsid kuningat, et olla nagu teised rahvad. Aga Saamuel ei võia Sauli olema piiramatu võimuga autokraat nagu teiste naaberriikide rahvastel. Iisraeli kuningad allusid Jumala seadustele ja standarditele (s 25) ja need olid kirja pandud avalikult, et neid ei unustataks.
Juhtimine ja avalik teenistus toob sageli kaasa üldise vaimustuse (s 24), kuid ka äratõukamise ja kriitika (s 27). Ei enesega rahulolev uhkus ega haavunud kaitsereaktsioon pole adekvaatne vastus. Me seisame või langeme üksnes Jumala ees.
Selle kommentaari autor: Martin Goldsmith