Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 11:1-15
Saul võidab ammonlased1Aga ühe kuu pärast läks ammonlane Naahas ja lõi leeri üles Jaabesi alla Gileadis; ja kõik Jaabesi mehed ütlesid Naahasile: "Tee meiega leping, siis me teenime sind!"
2Kuid ammonlane Naahas vastas neile: "Ma teen teiega lepingu nõnda, et ma pistan igaühel teist välja parema silma ja teotan sellega kogu Iisraeli!"
3Siis ütlesid Jaabesi vanemad temale: "Jäta meid rahule seitsmeks päevaks, et saaksime läkitada käskjalad Iisraeli kõigisse paigusse; kui ei ole kedagi, kes meid aitaks, siis tuleme välja sinu juurde!"4Nii tulid käskjalad Sauli Gibeasse ja rääkisid neid sõnu rahva kuuldes; siis tõstis kogu rahvas häält ja nuttis.
5Ja vaata, Saul tuli härgade taga väljalt. Ja Saul küsis: "Mis rahval viga on, et nad nutavad?" Ja temale anti edasi Jaabesi meeste sõnad.
6Kui Saul neid sõnu kuulis, siis tuli Jumala Vaim võimsasti ta peale ja ta viha süttis väga põlema.
7Ja ta võttis härjapaari, raius need tükkideks ning läkitas käskjalgadega Iisraeli kõigisse paigusse, öeldes: "Kes ei tule välja Sauli ja Saamueli järel, selle härgadega tehakse nõndasamuti!" Siis langes Issanda hirm rahva peale ja nad läksid välja nagu üks mees.
8Ja ta luges nad üle Besekis: Iisraeli lapsi oli kolmsada tuhat ja Juuda mehi kolmkümmend tuhat.9Ja nad ütlesid käskjalgadele, kes olid tulnud: "Öelge Gileadi Jaabesi meestele nõnda: Homme, kui päike on palavaim, saate te abi." Ja käskjalad tulid ning kuulutasid seda Jaabesi meestele ja need rõõmustasid.
10Ja Jaabesi mehed ütlesid: "Homme tuleme teie juurde, talitage siis meiega, nagu iganes teie silmis hea on!"
11Järgmisel päeval jaotas Saul rahva kolme ossa ja need tulid hommikuvahi ajal keset leeri ning lõid ammonlasi maha, kuni päev läks palavaks; aga järelejäänud pillutati laiali ega jäänud neist kahte ühtekokku.12Siis rahvas ütles Saamuelile: "Kes see oli, kes ütles: Kas Saul hakkab meie üle valitsema? Andke need mehed, et saaksime nad surmata!"
13Aga Saul ütles: "Sel päeval ei surmata kedagi, sest täna on Issand Iisraelis abi andnud!"
14Ja Saamuel ütles rahvale: "Tulge, läki Gilgalisse ja uuendagem seal kuningriik!"
15Ja kogu rahvas läks Gilgalisse; Gilgalis tõstsid nad Sauli kuningaks Issanda ees ja seal ohverdasid nad tänuohvreid Issanda ees. Ja Saul ja kõik Iisraeli mehed olid seal väga rõõmsad.
Kuigi Saul oli juba võitud ja tunnustatud kui kuningas, naasis ta koju (10:26) ja töötas ikka põllul nagu teised inimesed (s 5). Oma alandlikkuses tundis ta ikka vajadust siduda oma nime Saamueliga (s 7). Ta tundis ka muret nutvate inimeste pärast Jaabesi Gileadis. Selles kirjakohas tuli Jumala Vaim tema peale alandlikkuse ja kaastunde tõttu. Kindlasti on see põhimõte kohaldatav meile ka täna. Vaim sütitas Saulis põlema õiglase viha (s 6) ammonlaste südametu julmuse suhtes (s 2). Kui loeme sellisest julmusest, pole me enam üllatunud, et Jumal kutsus Iisraeli neid rahvaid hävitama (5Ms 7:16; vrd 1Ms 15:16) - meie põletavalt püha Jumal ilmutab oma kohut õiglases vihas.
Kuigi mõned inimesed olid keeldunud tunnustamast Saul kuningana (10:27) ja nüüd pärast võitu taheti, et Saul nad tapaks (s 12), rõõmustas Saul Jumala võidu üle ja keeldus kätte maksmast neile, kes olid tema vastu (s 13). Kibedus ja ebapüha viha on nagu vähk, mis sööb ära meie hinge. Kui me kogeme kriitikat ja isiklikku vastuseisu, peame vältima selliseid tundeid ja hoiakuid.
Nii kinnitati Sauli kuningavõimu, toodi ohvreid ja peeti pidu Issanda ees (s 15). Vahel on hea kinnitada inimesi avalikult nende teenistuses, tuua end uuesti elavaks ohvriks Jumalale ja nautida koos pidulikkust. See käib kõikide kiriku töötegijate kohta, sealhulgas pühapäevakooli õpetajad ja koristajad, mitte ainult pastorite ja vanemate kohta.
Selle kommentaari autor: Martin Goldsmith