Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 12:1-25
Saamueli lahkumiskõne1Siis ütles Saamuel kogu Iisraelile: "Ennäe, ma olen kuulnud teie häält kõiges, mis te olete mulle öelnud, ja olen pannud kuninga teie üle valitsema.
2Ja nüüd, vaata, kuningas käibki teie ees. Ma ise olen läinud vanaks ja halliks, on ju mu pojadki, näe, teie juures. Aga ma olen käinud teie ees oma noorusest tänapäevani.
3Siin ma olen! Tunnistage minu vastu Issanda ja tema võitu ees: kelle härja ma olen võtnud? Või kelle eesli ma olen võtnud? Või keda ma olen rõhunud, kellele liiga teinud? Või kelle käest ma olen võtnud meelehead, et sellega petta oma silmi? Ma siis tasun teile!"
4Nad vastasid: "Sa ei ole meid rõhunud ega meile liiga teinud, ja sa ei ole kellegi käest midagi võtnud."
5Siis ta ütles neile: "Issand on tunnistajaks teie vastu ja tema võitu on tunnistajaks tänasel päeval, et teie ei ole mu käest midagi leidnud." Ja nad vastasid: "Tema on tunnistaja."6Ja Saamuel ütles rahvale: "Tunnistaja on Issand, kes kutsus Moosese ja Aaroni ja kes tõi teie vanemad ära Egiptusemaalt.
7Nüüd astuge ette ja ma lähen teiega kohtusse Issanda ees kõigi Issanda õiglaste tegude pärast, mis ta teile ja teie vanemaile on teinud!
8Kui Jaakob oli tulnud Egiptusesse ja teie vanemad kisendasid Issanda poole, siis läkitas Issand Moosese ja Aaroni ja nemad tõid teie vanemad ära Egiptusest ning asustasid nad sellesse paika.
9Aga nad unustasid Issanda, oma Jumala, ja tema andis nad Haasori väepealiku Siisera, vilistite ja Moabi kuninga kätte ja need sõdisid nende vastu.
10Siis nad kisendasid Issanda poole ja ütlesid: Me oleme pattu teinud, et jätsime maha Issanda ning teenisime baale ja astartesid; aga päästa meid nüüd meie vaenlaste käest, siis me teenime sind!
11Ja Issand läkitas Jerubbaali, Bedani, Jefta ja Saamueli ning päästis teid teie ümberkaudsete vaenlaste käest ja te võisite elada julgesti.
12Aga kui te nägite, et ammonlaste kuningas Naahas tuli teie vastu, siis te ütlesite mulle: Ei! Meie üle valitsegu kuningas! Kuigi Issand, teie Jumal oli teie kuningas.
13Ja nüüd, vaata, siin on kuningas, kelle te olete valinud, keda te nõudsite. Jah, näe, Issand on andnud teile kuninga.
14Kui te kardate Issandat ja teenite teda ja kuulate tema häält ega tõrgu Issanda käsu vastu, siis te jääte elama, niihästi teie kui kuningas, kes valitseb teie üle pärast Issandat, teie Jumalat.
15Aga kui te ei kuula Issanda häält ja tõrgute Issanda käsu vastu, siis on Issanda käsi teie vastu, nõnda nagu ta oli teie vanemate vastu.
16Astuge nüüd ette ja vaadake seda suurt tegu, mis Issand teeb teie silme ees!
17Eks ole nüüd nisulõikuse aeg? Aga mina hüüan Issanda poole, et ta annaks äikest ja vihma, et te mõistaksite ja näeksite, kui suur on Issanda silmis teie pahategu, mis te olete teinud, nõudes enestele kuningat."18Ja Saamuel hüüdis Issanda poole ning Issand andis selsamal päeval äikest ja vihma. Siis kogu rahvas kartis väga Issandat ja Saamueli.
19Ja kogu rahvas ütles Saamuelile: "Palu oma sulaste eest Issandat, oma Jumalat, et me ei sureks, sest me oleme lisanud kõigile oma pattudele veel selle pahateo, et nõudsime enestele kuningat!"
20Ja Saamuel ütles rahvale: "Ärge kartke! Te olete küll teinud kõike seda kurja, ometi ärge taganege Issanda järelt, vaid teenige Issandat kõigest südamest!
Kui ta astub tagasi rahva juhi kohalt, teeb ta kindlaks, et kellelgi ei jää vimma tema vastu (s 1-5). Kas kellelgi on mingeid kaebusi tema vastu? Kui jah, tahab ta asjad korda seada (s 3). Soov tunnistada ebaõnnestumisi ja eksimusi on oluline, et meil oleks avatud suhted, mis peaks iseloomustama Jumala rahvast. Tasub ka meeles pidada, et praeguses postmodernistlikus ajastus on meie suhted oluline alus meie kristlikule elule ja tunnistusele - need põhinevad Jeesuse eeskujul, sellel, millised olid tema suhted kolmainsuse sees ja teiste inimestega, kui ta oli maa peal.
Saamuel tuletab Iisraelile meelde Jumala armu ja truudust minevikus, alustades 1Ms raamatu sündmustega (pääsemine Egiptusest) (s 6-11). Saamuel on sügavalt teadlik, et kuninga nõudmine rahva poolt on patt (s 19), ja hoiatab, et Issanda hülgamine viib vältimatute tagajärgedeni. Meie julgeolek ja heaolu sõltub sellest, kas oleme veendunud, et Jumal teeb tööd meie päästmiseks. Seetõttu on hea, kui tuletame pidevalt meelde Jumala päästet ja headust.
Saamuel kinnitab Jumala jätkuvat õnnistust, kui nad kardavad, teenivad, kuulavad sõna, järgivad ja ei mässa ega pöördu ära (s 14, 20, 21). Kuid põhieeldus Jumala jätkuvale ustavusele on (s 22), et Issanda nime tuleks armastada ja austada, Teda mitte ignoreerida, teotada või kuidagi halvustada. Seetõttu Saamuel nii palvetab kui õpetab - palve ja aktiivne teenimine sõnas ja teos peavad käima käsikäes.
Selle kommentaari autor: Martin Goldsmith