Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 14:1-23
Sõda vilistitega1Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: "Tule, lähme vilistite valvemeeskonna juurde, kes on seal teisel pool!" Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.
2Saul istus siis Gibea servas Migronis oleva granaatõunapuu all ja temaga koos olevat rahvast oli ligi kuussada meest,
3ja õlarüüd kandis Ahija, Siilos olnud Issanda preestri Eeli poja Piinehasi poja Iikabodi venna Ahituubi poeg; ka rahvas ei teadnud, et Joonatan oli ära läinud.
4Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistite valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk, niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.
5Üks rünk oli sambana põhja pool Mikmasi kohal, teine lõuna pool Geba kohal.
6Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: "Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!"
7Ja tema sõjariistade kandja ütles talle: "Tee kõik, milleks su süda kutsub, mine! Vaata, ma olen sinuga ühel nõul!"
8Ja Joonatan ütles: "Vaata, minnes üles meeste juurde, me näitame endid neile.
9Kui nad ütlevad meile nõnda: Seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde!, siis me jääme oma kohale ega lähe üles nende juurde.
10Aga kui nad ütlevad meile nõnda: Tulge üles meie juurde!, siis me läheme, sest siis on Issand andnud nad meie kätte ja see olgu meile märgiks!"
11Kui nad mõlemad said nähtavaks vilistite valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: "Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud."
12Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: "Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!" Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: "Tule minu järel, sest Issand on andnud nad Iisraeli kätte!"
13Ja Joonatan ronis üles käte ja jalgade abil, ja vilistid langesid Joonatani ees ning ta sõjariistade kandja tappis neid tema taga.
14See oli esimene taplus, kus Joonatan ja tema sõjariistade kandja lõid maha ligi kakskümmend meest umbes ühe adramaa poole vaomaa peal.
15Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitussalgad lõdisesid samuti. Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!16Kui Sauli vahimehed Benjamini Gibeas vaatasid, ennäe, siis voogas rahvahulk sinna ja tänna.
17Ja Saul ütles rahvale, kes oli koos temaga: "Lugege ometi üle ja vaadake, kes on meie juurest ära läinud!" Ja nad lugesid üle, ja vaata, puudusid Joonatan ja tema sõjariistade kandja.
18Siis ütles Saul Ahijale: "Too Jumala laegas siia!" Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.
19Aga kui Saul veel preestriga rääkis, läks kära vilistite leeris üha suuremaks. Ja Saul ütles preestrile: "Tõmba oma käsi tagasi!"
20Siis Saul ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid sõjakisa ja saabusid võitluspaika, ja vaata, ühe mõõk oli teise vastu, segadus oli väga suur.
Kord olid vilistid kõigist üle (13:17,18), nüüd nad värisevad (14:15), kunagi oli neil kogu võim (13:19-22), nüüd on nad aetakse minema (14:22), kunagi nad olid hästi organiseeritud (13:5,12-18), nüüd on nad segaduses (14:20), need, kes olid põgenenud (13:7), tulid tagasi (14:31), need, kes olid hirmul (13:6), tulid välja võitlema (14:22). Kuid eelkõige oli Jumal ise siin tegutsja, tehes seda, mida ainult ta üksi saab teha (14:15), tekitades laialdase paanika, mobiliseerides loodusjõudki oma rahvale abiks.
Kui oluline on mõista, milles on siin erinevus!
Lihtsalt üks mees tegutses teadlikus üksinduses ja vaatles olukorda vaimusilmadega (14:1). Vilistite väliste silmade jaoks olid kõik asjad, mida eespool mainitud, jõuliselt kohal. Aga vaimusilmale olid nad "ümberlõikamata" (14:6) - Jumala arm polnud nende peal, nad ei olnud lepingus Kõigeväelise Jumalaga (1Ms 17:1, 2), ta ei olnud andnud neile mingeid tõotusi. Aga Joonatan võis näha, kus Jumal on kõiges selles - lepingu inimeste poolel.
Joonatan oli otsustanud kuuletuda. Maastik oli absurdne rünnakuks, see oleks sobinud paremini kaitseks. Kaks kaljut vastamisi ja sügav, eraldav kuristik (14:4). Aga Joonatan ütles, et kui nad kutsuvad meid üles, võtame seda kui Jumala sõna ja kuuletume (14:9-12). Kuulekas usk vastandub Saulile - see pole aktiivne (14:2), ta vaatab Jumala poole, kuigi lahing kutsub tegutsema.
Selle kommentaari autor: Alec Motyer