Niisiis, mehed, armastage… (s 19). See olgu leping mehe ja Jumala vahel. Reaalsuses on see otsustamine, õppimine, vastastikune lihvimine ja taas õppimine. Ajas arenev kvaliteet.

Naised, alistuge… (s 18). See on leping Jumala ja naise vahel. Õppigem Jumala sõnast selle realiseerumist.

Lapsed, olge kuulekad… (s 20). Siin on lastele (sageli raske?) ülesanne, ent nagu teame, peitub selles imeline tõotus elada hästi ja õnnelikult. Kristus andis siin suure eeskuju, kui Ta Ketsemanis palvetas: ”Isa, mingu see karikas minust mööda, aga sündigu Sinu, mitte minu tahtmine.”

Isad, ärge riielge… (s 21). Mitte lapsed ei pea seda isale ütlema, vaid see on isa ja Jumala leping lastega suhtlemiseks. Ja see järgneb korraldusele lastel oma vanemate sõna kuulata.

Jumala sõnas antud korralduste täitmine loob väiksemaid ja suuremaid võrgustikke, luues uue mikrokliima olukordadesse, millest muidu sugeneks vaid valu ja häda. Kes neid Jumala korraldusi täita ei suuda, sellel ei ole mõtet naist võtta, mehele minna ja peret soetada.

21. sajandit nimetatakse tõotuste täitumise sajandiks. Paulus pakub põnevaima väljakutse (s 23) igale Kristust teenivale usklikule. Sellel on tõotus, aga ka palk (s 24 ja 25). Palk järgneb tegevusele: õnnistuse palk Issandat teenides ja õnnetuse palk Issandat mitte teenides.