Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ts 2:13-20
Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas13Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te usute.
14Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest teiegi olete saanud kannatada oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti17Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha teie palet.
18Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!
Paulusel on põhjust tänada Jumalat Tessaloonika koguduse eest, sest tessalooniklased on osanud Jumala sõna õigesti käsitleda. Siinkohal küsimus: kui sageli läheme meie jumalateenistusele või mõnele teisele kristlaste kogunemisele tessalooniklaste meelsusega?
Inimlikult mõistame väga palju vaimulikke tõdesid, kuid see ei pruugi omada elumuutvat väga meie jaoks. Muutumist aga vajame kõik, sest mitte iial ei saa ükski inimene öelda: nüüd olen ma täiesti püha ja veatu!
Pühaduse poole peame kogu aeg püüdlema ja kindlasti toob niisugune püüdlus ka omad tulemused, kuid alati jääb veel muutumise maad. Loe selle kohta ka Fl 3:12-14.
Ei ole juhuslik, et kirja autor räägib siinkohal ka kannatustest (s 14-16). Kannatustel on oluline roll meie muutumisel ja puhtaks saamisel, kui oleme raskustes Jumalale avatud. Palugem enestele sellist iseloomustust, nagu apostel ütleb s 20 tessalooniklaste kohta.
Selle kommentaari autor: APÜ