Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 1:40-45
Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise40Ja Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, palus teda ja põlvili heites ütles talle: "Kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!"
41Ja Jeesusel hakkas temast hale, ta sirutas oma käe välja, puudutas teda ja ütles: "Ma tahan, saa puhtaks!"
42Ja otsekohe lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.
43Ja Jeesus hoiatas meest ja saatis ta kohe minema.
44Jeesus ütles talle: "Vaata, et sa kellelegi midagi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtaks saamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!"
45See aga läks ja hakkas igal pool kõnelema ja seda uudist levitama, nii et Jeesus ei saanud enam avalikult minna ühtegi linna, vaid pidi viibima eemal asustamata paigus. Ja kõikjalt tuldi tema juurde.
Mil iganes süvened Jeesuse teenimistöösse näed, et selle keskmes on alati kaastunne. Jeesus ei pööranud iial ära kellestki, kes uskus et Ta saab teda aidata.
Pidalitõbine mees oli ühiskonna heidik, väljaarvatu - kellel haiguse tõttu puudus kontakt oma perekonna ning kogukonnaga. Meeleheitel ning üksik, läheneb ta Jeesusele ja põlvitab abi paludes. Ja Jeesus vastab talle - tervendamisega, mitte ainult sõnades, vaid teda ka puudutades - ilmselt oli see tolle mehe jaoks esimene puudutus teiselt inimeselt tema haiguse algusest saadik. Selliselt toimib Jumala väeline arm. Üks lihtne sõna, ning lihtne, kaastundlik käepuudutus võibki olla kõik mida vaja, et muuta kellegi elu.
Kuidas meie Jeesuse järgijatena peaksime sellele eeskujule reageerima?Ehk esmale omaenese südamesse vaadates. Kas jagame Jeesuse kaastunnet? Eriti nende pärast, kes on muu ühiskonna jaoks äärealadel või lausa väljaarvatud? Kui seda meie südames pole, siis risikime tühja vehkimise ja isegi enese "saastamisega", selle asemel et avada teed Jumala tervendavale väele.
Pidalitõbine mees mõistis, et tänu tervenemisele, ei olnud ta enam neetud ega hüljatud vaid taasliidetud oma kogukonnaga. Mis ime siis, et ta ei suutnud vastu panna kiusatusele kohe välja minna ning kõikidele kuulutada temaga toimunud imest!
Selle kommentaari autor: Caroline Masom