Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 15:11-32
Tähendamissõna kadunud pojast11Jeesus ütles: "Ühel inimesel oli kaks poega.
12Ja noorem neist ütles isale: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: "Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!""
20Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21Aga poeg ütles isale: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!"
22Ent isa ütles oma sulastele: "Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga
23ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,
24sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!" Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.25Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,
26ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.
27See ütles temale: "Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises."
28Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.
29Tema aga vastas isale: "Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.
30Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!"
Vaatleme koos neid etappe, mida inimene läbib oma teel Jumala juurde:
1) Ego valitsemine – “teen, mida tahan ja mis mulle meeldib” (s 12-13).
2) Probleemid, mis tulenevad meie eluviisist (s 14-16).
3) Oma patu tunnetamine ja kahetsus (s 17-19).
4) Oma patu tunnistamine ning Jumala andestus (s 20-22).
5) (Taas)Vastuvõtmine Jumala perekonda (s 22-24).
Nagu sellestki loost näeme, on paraku nii, et ilma valu ja probleemideta on raske Jumala juurde tulla. Inimesel on raske ennast Jumala ette alandada, seetõttu pöördutaksegi Tema poole sageli alles viimases hädas ja suures ahastuses. Ometi näeme, et Jumala armastus on piiritu, vaatamata sellele, millised me oleme ja milliseid eksimusi oleme korda saatnud.
Selles loos on ka teine külg – vanema poja osa. Kindlasti võivad paljud meist ennast ka siin ära tunda, kuigi me sageli endale seda tunnistada ei taha. Kas pole vahel nii, et olles ise juba aastaid kristlane ja Jumalat teeninud, muutume veidi tuimaks ning võib-olla isegi ärritume sellest, kui näeme, kuidas Jumal tegutseb vastpöördunute elus. Miks on see nii? Loe salme 25-32 ja leia sealt enda jaoks vastus küsimusele
Selle kommentaari autor: Kaile Priimets