Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Luuka 17:1-10

Esmaspäev, 10. Detsember 2001

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 17:1-10

Ahvatluste ohtlikkusest
1Aga Jeesus ütles oma jüngritele: "On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad.
2Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule.
Andestamisest
3Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks!
4Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: "Ma kahetsen", andesta ikka talle!"
Usu väest
5Ja apostlid ütlesid Issandale: "Kasvata meie usku!"
6Aga Issand ütles: "Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: "Juuri end üles ja istuta merre!" ja see kuulaks teie sõna.
Tähendamissõna alandlikust teenimisest
7Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: "Tule kohe siia ja istu lauda!"?
8Eks ta pigem ütle talle: "Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!"
9Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?
10Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha."

Lugedes seda lõiku, tundub esialgu, nagu oleks see kokku pandud Jeesuse erinevatest kõnedest või ütlemistest. Põhjalikumalt uurides ja võrreldes sarnaste lõikudega teistest evangeeliumidest (nt Mt 18) näeme aga, et kõik need tekstid räägivad andestuse ja usu ülimast seosest. Salmides 1 ja 2 räägitakse kahju tegemisest kõige “tähtsusetumatele” – neile, kes tunduvad tähtsusetud meile. Andestamatus ei tee halba mitte ainult sellele, kellele ei andestata, vaid veel enam andestamatule endale, vaevates ja hävitades hinge.

Andestamine nõuab aga usku, eriti kui seda läheb vaja korduvalt ühe ja sama isiku puhul. Usk on (ette)nägemine. Usk Jumalasse annab sellise nägemise ja suhtumise, mis on Jumalal. Ja Temal on õnnistuse mõtted (vt Js 55:7-9). Jumal näeb inimest läbi oma täiusliku plaani, näeb temas võimalikku ilusat ja head. Kui meie näeme samamoodi, on meil inimesele ka kergem andestada.

Jumala arm on nii suur, et Ta annab meile ikka ja jälle võimaluse end parandada. Ärgem olgem siis takistuseks Jumala plaanidele teiste inimeste suhtes, andkem oma andestuse kaudu kaasinimesele võimalus paremaks muutuda.

Salmides 7-10 toob Jeesus mõistukõne kaudu välja usu ja usalduse (sõnakuulmise ja allumise) seose. Olgu ka meil kindlat usku, et Jumalale pühendumine on meie loomulik eluviis, ja seda teadmises, et me viime nõnda ellu Tema häid plaane. Nii oleme tõstetud Jumala kaastöölisteks.

Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis. Mt 18:4

Selle kommentaari autor: Taavet Udso