Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Pt 3:1-7
Juhatusi abieluinimestele1Nõndasamuti, naised, alistuge oma meestele, et ka siis, kui mõned ei ole kuulekad sõnale, nad võidetaks usule ilma sõnata naiste käitumise läbi,
2kui nad on tähele pannud teie puhast, aukartlikku käitumist.
3Teie ehteks ärgu olgu välispidine juuste palmitsemine ega kuldkeede kandmine ega rõivad, mida te kannate,
4vaid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.
5Sest nõnda on ka muiste end ehtinud pühad naised, kes Jumala peale lootsid. Nad alistusid oma meestele,
6nii nagu Saara oli Aabrahamile kuulekas, "hüüdes teda isandaks". Teie olete saanud Saara lasteks, kui te teete head ega karda mingit hirmutamist.7Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi.
Vabatahtliku alistumise küsimust seoses riigi ja maapealsete valitsejatega, Peetrus juba käsitles (2:13) – sama meelelaadi ootab ta aga ka abielusuhtes. Ja siit ei tohiks järeldada et alistumine abielus on ainult naise osa. Tänast peatükki tuleb lugeda selle esimese sajandi kontekstis, kus koguduses oli palju enam naisi kui mehi ning kus kogudus eksisteeris ühiskonnas, milles naisi nähti ilma isiklike õigusteta, lihtsalt kui mehe omandit. Täpselt samamoodi kui Peetrus ei kritiseerinud otseselt orjapidamist, ei kommenteeri ta siin ka olemasolevaid juudi või roomlaste vaateid abielule. Selle asemele keskendub ta aitama kristlastest abielupaare väljendamaks oma eluga evangeeliumisõnumit neid ümbritsevate kommete ja suhtumiste keskel. Meestelt oodatakse naistega arvestamist ning nende kui igati võrdväärsete partnerite respekteerimist ( siiski arvestades ka naiste füüsiliselt nõrgemat olemust) ( s 7). Kui nüüd Peetruse sõnadele lisada see, mida Paulus õpetab abielumeestele armastuse ja õrnuse kohta ( Ef 5:25 „Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest“ ja Kl 3:19 „Mehed, armastage naisi ja ärge olge karmid nende vastu!“) – siis alles saab abielunaise vabatahtlik alistumine oma õige perspektiivi. Fraas „samamoodi“ rakendub ühtviisi nii meestele kui naistele ( s 1,7) ning viitab vastastikusele vastutusele peegeldada oma eluga Kristuse enese meelelaadi. Nad peavad teineteisele alistuma ( Ef 5:21 „Alistuge üksteisele Kristuse kartuses“) Nii annavad tõelises abielus mees ja naine mõlemad end kogu südamest teineteise heaks. Kui Peetrus õpetab et naised peavad olema allaheitlikud, ei pea ta silmas viltuse näoga enese mahasurumist, vaid rõõmsat ja vabatahtlikku enese andmist. Kui mees ei ole kristlane, siis naise seesugune suhtumine on tema Kristusele võitmisel edukam, kui pidev näägutamine usu tema uskmatuse pärast. Salmid 3-6 ei ole ei lubatäht ignorantsiks ega ka maitsetu riietumisstiili pealesurumine, vaid meeldetuletus inimese sisemise olemuse palju suuremast osatähtsusest välimuse kõrval. (1Sm 16:7 „Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.”)
Selle kommentaari autor: Brian Hoare