Loe läbi alltoodud kirjakoht: Miika 3
Iisraeli juhtide süü1Ja mina ütlesin: Kuulge ometi, Jaakobi peamehed ja Iisraeli soo juhid! Kas teil ei olegi tarvis teada, mis on õige,
2teil, kes te vihkate head ja armastate kurja, kes te rebite neil naha pealt ja liha kontidelt,
3kes te sööte mu rahva liha ja nülite neilt naha, murrate nende luud ja tükeldate neid nagu liha keedupotti või katlasse panekuks?
4Küllap nad kord kisendavad Issanda poole, kuid tema ei vasta neile, vaid peidab sel ajal oma palge nende eest, sellepärast, et nad on teinud kurje tegusid.
5Nõnda ütleb Issand nende prohvetite kohta, kes eksitavad mu rahvast, kes hüüavad: "Rahu!", kui neil on hammaste vahel midagi närida, aga kuulutavad sõja sellele, kes ei pane neile midagi suhu.
6Sellepärast tuleb teile nägemusteta öö ja ennustusteta pimedus. Päike loojub nende prohvetite kohal ja päev muutub neile pimedaks.
7Siis jäävad nägijad häbisse ja ennustajad tunnevad piinlikkust; nad kõik katavad kinni oma habeme, sest Jumala vastust ei ole.
8Aga mina olen täis jõudu, Issanda Vaimu, täis õigust ja vägevust, et kuulutada Jaakobile ta üleastumist ja Iisraelile ta pattu.
9Kuulge ometi seda, Jaakobi soo peamehed ja Iisraeli soo juhid, kes te põlgate õigust ja väänate kõveraks kõik, mis on sirge,
10kes te ehitate Siionit verega ja Jeruusalemma ülekohtuga!
11Tema peamehed mõistavad kohut meelehea eest, tema preestrid õpetavad tasu eest ja tema prohvetid ennustavad raha eest. Ometi toetuvad nad Issandale, öeldes: "Eks ole Issand meie keskel? Ei meile tule õnnetust!"
12Teie pärast küntakse siis Siion põlluks, Jeruusalemm saab kivivaremeks ja templimägi võsastunud künkaks.
Siis aga näeme tekstis hämmastavat pööret. Prohveti etteheited pöörduvad prohvetite endi vastu (s 5). See ei ole ametialane kadedus, vaid siiras valu, mida Miika oma kohustest taganenud prohvetitele ette heidab. Tõepoolest, palju enam kui ilmaliku inimese eksimust pannakse tähele tõsise uskliku või – veel enam – vaimuliku eksimusi. Prohveti esitatud probleemidel (s 11) on ka meie tänases igapäevaelus paralleelid olemas. Uskliku inimese tee valimine nõuab vastutustunnet, sest pole kahtlust, et iga eksimus üldistatakse momentaanselt kõigile usukaaslastele.
Advendiaeg on selguse aeg, mil peaksime sirgeks kõnelema suhted ja probleemid ka oma kogudusekaaslastega ja oma vaimulikuga. Vahel vinduma jäänud vihasäde võib sundida inimest pidevalt ülesjäänud probleemidele mõtlema ning sellest lähtuvalt kellelegi halba tegema. Avameelne jutuajamine lubab seevastu puhta südamega jõuludele vastu minna. Seda jutuajamist ei tohi karta, sest kogudusekaaslane või vaimulik vahel lihtsalt ei oska sinu probleeme näha ning lepituseks esimest sammu astuda.
Prohvet lõpetab sünge kuulutusega Jeruusalemma ja templi kohta (s 12). Küllap peaks igaüks mõttes ka sündmuste halva käigu läbi mõtlema. Helgusel ja kirkusel on olemas ka teine pool, millest peaks eemale hoidma.
Selle kommentaari autor: Toomas Jürgenstein