Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 16: 1-14
Absalomi mäss Taaveti vastu
1 Kui Taavet oli mäetipust läinud pisut edasi, vaata, siis tuli temale vastu Mefiboseti sulane Siiba paari saduldatud eesliga, kelle seljas oli kakssada leiba, sada rosinakakku, sada viigimarjakakku ja lähker veini.
2 Kuningas küsis Siibalt: „Milleks on sul need?” Ja Siiba vastas: „Eeslid on kuninga perele ratsutamiseks, leib ja viigimarjakakud sulastele söömiseks ja vein kõrbes väsinuile joomiseks.”
3 Ja kuningas küsis: „Aga kus on su isanda poeg?” Ja Siiba vastas kuningale: „Vaata, tema jäi Jeruusalemma, sest ta ütles: Nüüd annab Iisraeli sugu mulle tagasi mu isa kuningriigi.”
4 Siis ütles kuningas Siibale: „Vaata, kõik, mis on Mefiboseti oma, saab sinule.” Ja Siiba ütles: „Ma kummardan, lase mind armu leida su silmis, isand kuningas!”
5 Kui kuningas Taavet jõudis Bahuurimisse, vaata, siis tuli sealt välja mees Sauli perekonna suguvõsast, Simei nimi, Geera poeg; ta tuli ja sajatas üha
6 ning viskas kividega Taavetit ja kuningas Taaveti kõiki sulaseid, kuigi kogu rahvas ja kõik kangelased olid temast paremal ja vasakul.
7 Ja sajatades ütles Simei nõnda: „Mine ära, mine ära, sina veremees ja kõlvatu!
8 Issand tasub sulle kõik Sauli soo vere, kelle asemel sa oled saanud kuningaks. Issand annab kuningriigi su poja Absalomi kätte. Jah, vaata, nüüd oled sa ise õnnetuses, sest sa oled veremees.”
9 Abisai, Seruja poeg, ütles kuningale: „Miks tohib see surnud koer sajatada mu isandat kuningat? Luba ma lähen ja raiun ta pea maha!”
10 Aga kuningas vastas: „Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad? Kui ta sajatab ja kui Issand on temale öelnud: Sajata Taavetit!, kes siis tohib küsida: Miks sa teed nõnda?”
11 Ja Taavet ütles Abisaile ja kõigile oma sulaseile: „Vaata, minu oma poeg, kes mu niudeist on välja tulnud, nõuab mu hinge, saati siis nüüd see benjaminlane. Jätke ta rahule ja las ta sajatab, sest Issand on teda käskinud!
12 Vahest Issand vaatab mu viletsuse peale ja vahest Issand tasub mulle heaga tema tänase sajatuse asemel?”
13 Siis läksid Taavet ja tema mehed mööda teed, kuna Simei käis piki mäekülge temaga kohakuti; ta sajatas minnes, viskas kive ja pildus liiva, olles temaga kohakuti.
14 Ja kuningas tuli väsinult koos kõige rahvaga, kes oli tema juures, ja tõmbas seal hinge tagasi.
Siiba ja Simei näevad Taaveti põhjendamatut nõrkust kui nende isiklikku võimalust. Avaliku korra kõikumisega alaliselt kaasnev probleem on, et jultunud inimesed näevad kaaskodanike raskusi kui nende arvelt kasusaamise võimalust.
Selles mõttes ei ole Siiba erand, isegi kui ta algselt näib olevat Taaveti helde varustaja. Kui Taavet osutab (s 3), et tema ette toodud annid ei olnud tegelikult tema käsutada, väidab Siiba, et kuna Mefiboset, Taaveti sõbra Joonatani poeg ei ole kuningale enam ustav, siis tema Siiba seab asjad seaduse ees lihtsalt ise korda - ja selle eest premeerib Taavet teda heldelt.
Üsna tõenäoliselt Siiba valetab selleks, et saada Mefiboseti vara enesele. Tema väide nagu arvaks Mefiboset et ta ise kuningriik võiks taas talle kuuluda - on naeruväärne: miks peaks Absalom nägema nii palju vaeva kuningriigi saamiseks ja siis selle vigasele (kelle populaarsus avalikkuse ees ei ole võrreldav Absalomi omaga) lihtsalt ära andma? Pealegi ei võlgnenud Absalom Mefibosetile midagi. Pigem oli tegu selles, et kuna Taavet oli Mefibosetit nii heldelt varustanud, siis nägi Siiba siin riskimist väärt võimalust - oleks ju Absalomi valitsema hakkamisel ka Mefiosetilt kõik nagunii ära võetud. Ka ei olnud Mefibosetil võimalikki kuidagi Taaveti juurde tulla ennast kaitsma - kuna Siiba oli varastanud tema transpordivahendid.
Nii oli loogiline, et selles olukorras polnud Taavetil muud valikut kui Siiba pakkumine vastu võtta. Samas tema otsus, kogu Mefiboseti vara korraga Siibale üle anda, oli selgelt ebaküps ning liigselt kiirustav ja näitas veelkord kui suurel määral oli Taavet vaimselt maha käinud - ta ei suutnud enam vahet teha tõelise kuninga ja kohtumõistja kombel kohasel ja mittekohasel tegutsemisel.
Selle kommentaari autor: Walter Moberly