Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Tm 4: 9-22
Isiklikke teateid ja korraldusi9Tõtta peatselt tulema mu juurde,
10sest praegust ajastut armastama hakates on Deemas mu maha jätnud ja läinud Tessaloonikasse, Kreeskens Galaatiasse ja Tiitus Dalmaatsiasse.
11Luukas üksi on minu juures. Võta Markus ning too ta enesega, sest ta on väga vajalik mulle abiliseks.
12Tühhikose ma läkitasin Efesosse.
13Kui sa tuled, too kaasa mantel, mille ma jätsin Karpose juurde Troasesse, ja raamatud, eriti aga pärgamendid.
14Vasksepp Aleksandros on teinud mulle palju kurja. Issand tasugu talle tema tegude järgi!
15Ole sinagi tema suhtes valvas, sest ta on ägedasti meie sõnadele vastu.
16Kui ma esimest korda kohtus enese eest kostsin, siis ei seisnud keegi mu kõrval, vaid kõik jätsid mu maha. Ärgu pandagu seda neile süüks!
17Aga Issand seisis minu kõrval ja tegi mu vägevaks, et sõna kuulutamine minu läbi saaks täielikult teoks ja kõik rahvad seda kuuleksid; nii ma olen välja kistud lõvi suust.
18Küll Issand kisub mu välja igast kurjast teost ja viib mu varjule oma taevasesse kuningriiki. Tema päralt olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.Lõputervitus19Tervita Priskat ja Akvilat ja Onesiforose peret!
20Erastos jäi Korintosesse, Trofimose pidin aga jätma haigena Mileetosesse.
21Tõtta siia enne talve! Eubulos ja Pudens ja Linos ja Klaudia ning kõik vennad tervitavad sind!
22Issand olgu sinu vaimuga! Arm olgu teiega!
Kui loeme Pauluse kirju ning mõtleme tingimustele, milles need on kirjutatud, muutuvad need veelgi hinnalisemaks ning imelisemaks. Nii suur osa neist on kirjutatud keset raskeid väljakutseid.
Kui imeline on hümn kristlikust armastusest (1 Kr 13), mis oli kirjutatud kogudusele mille inimesed just sel ajal ründasid kõigil viisidel Paulust ja tema siirust. Kui hämmastav on Pauluse suur ja põhjalik uurimus evangeeliumi kohta (Rooma kiri) - taas kirjutatud ajal, mil Paulus oli hõivatd rahakogumisega paganatelt ning selle üleandmisega sügavas vaesuses olevale Jeruusaelmma kogudusele (Rm 15:25.28). Kas pole hämmasta, et Pauluse “rõõmukiri” - kiri filiplastele - oli kirjutatud mitte ainult vanglast, vaid ka ajal mil Pauluse elu oli jätkuvalt ohus?
Mõnikord võib tunduda, et Paulusel oli nagu ülalpool tavalisi inimetundeid või -vajadusi. Aga oma kirjades Timoteosele laseb ta meil veidi näha läbi sellest sügava pühendumise loorist ning kindlast keskendumisest Jumala kutsumise täitmisele.
“Tule ruttu ning too mu mantel ning mu raamatud” - siin näeme selle mehe inimlikku poolt. Ka tema igatseb lähedase kaasluse järele, nagu meie. Tal on füüsiline vajadus soojuse järele, ta ootab millal viimaks saaks ta lugeda head raamatut et veidigi leevendada vanglapäevade igavust - nagu meilegi on Paulusele olulised igapäevased väikesed mugavused ning lohutus stressirohkel ajal.
Samas- vaatmata sellele,et Paulus on inimene nagu meiegi, - on tema prioriteedid need, mis meid esmajoones kõnetavad. Kaaslane kelle järele ta igatsest oli ju tema usupoeg, keda ta tahtis julgustada ning innustada täitma talle antud kustumist lõpuni. Ka mantlit ei vajanud ta oma välise ilme mõjuvuse suurendamiseks ega moega kaasaskäimiseks, vaid tal oli sooja vaja.
Ning raamatud millest on juttu, olid ilmselt Vana Testamendi kirjarullid või evangeeliumid - mitte kõige uuemad romaanid või põnevikud mis osutuvad kiusatuseks paljudele meie seast.
Selle kommentaari autor: Margret Killingray