Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 1: 1-22
Iisraeli laste orjapõli Egiptusemaal1Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud; koos Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
2Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
3Issaskar, Sebulon, Benjamin,
4Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
5Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist oli lähtunud, oli seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
6Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
7Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid ning said väga vägevaiks; ja maa oli neid täis.
8Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
9ja see ütles oma rahvale: "Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad.
10Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda. Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära."
11Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
12Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
13Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
14Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.
15Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmaemandatega, kellest ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
16ning ütles: "Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib jääda elama!"
17Aga ämmaemandad kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
18Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmaemandad ja ütles neile: "Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?"
19Ja ämmaemandad vastasid vaaraole: "Sellepärast et heebrealaste naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui ämmaemand jõuab nende juurde, on nad sünnitanud."
20Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nad said väga arvurikkaks:
Uue Aasta alguses tavatsetakse vaadata tagasi möödunud aastale ja mõtiskleda selle üle mis ees ootab. Mõeldes 2012 aasta väljakutsete peale, kuidas vaatame vastu veel tundmatule, 2013.aastale?
Tänane jutustus algab Jaakobi järeltulijate küllusliku eluga Egiptuses. Kas nad lootsid, et see jätkub samal viisil ning nad võivad olla muretud heasoovlike valitsejate soosingus? Ja samas ei olnud nad sugugi sea, kuhu Jumal neid viia tahtis - tõotatud maale. Dünastia vahetumisega kaasnes dramaatiline suunamuutus, koos “brutaalsuse ilmumisega ühiskondlikesse suhetesse... ja seda kõike riigi nimel.” Paradoksaalselt - just see oli teerada, mida mööda Jumala rahvas hakkas lähenema Jumalast seatud eesmärkidele.
Avalsalmid (1-14) loovad taustsüsteemi tundmatutele kangelannadele - Sifrale ja Puuale; esimesed konkreetsed nimed Väljarändamise loos. Need naised ei kartnud vaaraod, sest “nad kartsid Jumalat” (s 17) ja Jumal austas neid (s 20,21)
Inimlikult mõeldes: mida suudavad kaks ämmaemandat ette võtta despootliku vaaao ja tema ametnike vastu? Väga palju, kui nad tegutsevad Jumalat usaldades!
Kaasaja meedias analüüsitakse globaalset pilti maailmas toimuvast - majanduslikke ja poliitilisi arenguid; kliimamuutusi, etnilisi ja rahvuslikke konflike, religioosset mitmekülgsust, vaesust ning haigusi. Need kõik on kontekstid, milledes rakendada kuulekat, julgelt välja astuvat usaldust, mis järgib Kristuse teed ning tegelikult toob kaasa muutused.
Nende ämmaemandate tegevus oli julgustus kõkidele riskivalmis üksikisikutele, kes näevad läbi tänapäeva vaaraode tühjuse ning ei karda neid, sest nad kardavad Jumalat ning suudavad näha suuremat pilti. Kas suudad ette kujutada neid ämmaemandaid naermas oma sisismas, kui nad vastavad vaaraole (s 19)? Sageli suudab just huumor paika panna võltsi, ennasttäis võimu ning tuua olukorda õige perspektiivi.
Kokkuvõttev salm, alguses tsiteeritud psalmi parafraasist kõlab kohaselt: “Te Teda kartke pühad kõik, / siis mitte miski muu / teil hirmu tee. Ta teenistus / on teie rõõm ja teil /on tema hool.”
Selle kommentaari autor: John Olley