Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 4: 15 - 24
Mälestuskivid Jordani ületamise tähistamiseks15Ja Issand rääkis Joosuaga, öeldes:
16"Käsi preestreid, kes kannavad tunnistuslaegast, et nad tuleksid Jordanist üles!"
17Ja Joosua andis preestritele käsu, öeldes: "Tulge Jordanist üles!"
18Ja kui preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, tulid üles Jordani keskelt, ja preestrite jalatallad olid lahkunud kuivale, siis pöördus Jordani vesi tagasi oma paika ja voolas nagu ennegi üle kõigi kallaste.
19Rahvas tuli Jordani äärest üles esimese kuu kümnendal päeval ja nad lõid leeri üles Gilgalisse, Jeeriko idapoolsele piirile.
20Ja need kaksteist kivi, mis nad olid võtnud Jordanist, pani Joosua püsti Gilgalis.
21Ja ta rääkis Iisraeli lastega ning ütles: "Kui teie lapsed tulevikus küsivad oma vanemailt, öeldes: Mis kivid need on?,
22siis tehke oma lastele teatavaks, öeldes: Iisrael läks kuiva mööda läbi Jordani,
23sest Issand, teie Jumal, kuivatas teie eest Jordani vee, kuni te olite läbi läinud, nõnda nagu Issand, teie Jumal, talitas Kõrkjamerega, mille ta kuivatas meie eest, kuni olime läbi läinud,
24et kõik maailma rahvad tunneksid Issanda kätt, kui vägev see on, et te igal ajal kardaksite Issandat, oma Jumalat."
Minevik kajab vastu kättejõudnud päevas. Samamoodi kui Jumal oli lahutanud Punase mere veed, et teha tee Egiptuse orjusest vabadusse oma rahva jaoks; samal kombel lahutab Ta nüüd veed, et tema rahvas saaks läbi minna kuiva maad mööda. Ometi on siin ka erinevus. Punasest merest läbimineku rõhuasetus oli põgenemisel, väljapääsemisel ning äraminemisel. Jordanist ülemineku rõhuasetus on sissetulemisel.
Inimesed ületavad jõe, nende hulgas Ruubeni, Gaadi ja Manasse suguharud, rivistudes üles Jeeriko lagendikule, et valmistuda sõjaks. Taas kord kinnitatakse Joosua positsiooni nende juhina ning seda, et Jumala ligiolu on tõesti temaga. Kõik on valmis sissetungi alustamiseks ning Jumal lõpetab selle suurejoonelise sissetuleku protsessi “sulgedes uksed” - kui Jordani vood nende seljataga sööstavad taas oma sängi. Väga palju tuleb veel teha, kuid Jumala rahvas on viimaks täies koosseisus jõudnud maale, mis neile oli tõotatud. Sisenemine on täielik.
Misjon “on meie pühendunud osalemine Jumala rahva liikmetena, Jumala kutsel ning käsul, Jumala enese misjonis Jumala loodud maailmas Jumala loodu lunastamisel.” (Chris Wright, The Mission of God). Joosua rolli Jordani ületamisel on sageli kasutatud universaalse misjonaarse prkatikana. Joosua Jumal vabastab oma rahva, avab neile tõotuste maa ning juhib ja suunab ka loodusjõude. Kõik mis Iisraelile teha jääb on anda ustavalt tunnistust Jumala päästvast väest. Ja seda teevad nad mitte ainult rännates Egiotusest Kaananimaale, vaid ka läbi vaimuliku taastamise, elades sellel maal kui Jumala rahvas.
Kuidas võime meie teada, “kui vägev on Jumala käsi” (s 24)? Mida tähendab omada “õiget jumalakartust”? Vastus peitub meie reaktsioonis sellele, mida Jumal on meile teinud.
Jumal lunastas Iisraeli Egiptuse orjusest viies nad läbi Punasest merest; ning nüüd viies nad läbi Jordanist selleks - et tuua nad täisvabadusse: sotsiaalselt, poliitiliselt ning vaimselt. Tänapäeval on meie suhtes kehtivad needsamad lunastuse elemendid - läbi Jeesuse surma ja ülestõusies. Meie elud peavad olema elatud tema kõikvõimsas väes, ning tänulikkuses ja sõnakuulelikkuses Talle. Ainult siis saavad ümbritsevad rahvad näha, et Iisraeli Jumal tõesti armastab oma looduid.
Selle kommentaari autor: APÜ