Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiob 41
Jumala väljakutse Iiobile1 Vaata, niisugune lootuski on petlik: kas teda nähes juba ei olda pikali?
2Ükski ei ole nõnda julge, et teda ärritada. Ja kes suudaks siis püsida minu ees?
3Kes on esmalt andnud mulle, et peaksin tasuma? Kõik, mis on taeva all, on minu oma.
4Ma ei taha vaikida tema liikmeist, ta vägitegude asjast ning ta oleku ilust.
5Kes paljastaks tema ta pealmisest kattest? Kes tungiks tema kahekordse soomuse vahele?
6Kes avaks tema silmnäo väravad? Ta hambad ajavad hirmu peale.
7Ta selg on kilpide rida, tihedalt pitseriga suletud:
8üks on teisele nõnda ligi, et tuul ei pääse läbi nende vahelt.
9Need on liibunud üksteise külge, seisavad koos ja neid ei saa lahutada.
10Tema aevastustest välgub valgust ja ta silmad on nagu koidupuna kiired.
11Tema suust käivad otsekui põlevad tõrvikud, kargavad välja tulesädemed.
12Tema sõõrmeist tuleb välja suits nagu potist, mille all põlevad kõrkjad.
13Tema hingeõhk süütab söed ja tema suust tuleb välja leek.
14Tema turjal asub tugevus ja tema ees kargab kartus.
15Tema lihav vats on otsekui valatud ta külge, liikumatult paigal.
16Tema süda on kõva nagu kivi, otse alumise veskikivi kõvadune.
17Kui ta tõuseb, siis kohkuvad vägevadki, tema murdmise tõttu on nad nagu arust ära.
18Kui teda tabab mõõk, siis see ei pea vastu, samuti mitte piik, viskoda ega nool.
19Ta peab rauda õleks ja vaske pehkinud puuks.
20Nool ei aja teda põgenema, lingukivid muutuvad tema vastu kõrteks.
21Vemblad on temale nagu kõrred ja ta naerab oda vihinat.
22Tal on kõhu all otsekui teravad kivikillud, ta hüpleb nagu pahmavanker mööda muda.
23Ta paneb sügavuse keema nagu paja, teeb mere salvipoti sarnaseks.
24Enese järel ta jätab läikiva raja, sügavus näib olevat otsekui raugajuuksed.
25Ei ole maa peal tema sarnast, ta on kartmatuks loodud.
26Kõik, mis kõrge on, kardab teda, tema on kõigi uhkete loomade kuningas."
Jõulise ning võimsa jõehobu juurest liigume edasi järgmise olendi palju detailsemalt kirjeldatud pildi juurde, ainult, et siin on veegi hirmutavam olend - Leviatan - pooleldi realistlik ja pooleldi kujutletud krokodill. On täiesti arusaadav et tekib küsimus, kuidas saab nii vabalt pendeldada tõelise ja muinasjutulise vahel. Salmid 1-14 sisaldavad tõenäolisi, kuigi poeetiliselt väljendatud fakte krokodilli kohta; samas kui salmid 15-17 kirjeldavad soomustatud olendit ning 18-21 tuldsülgavat koletist. Kas tegu on mütoloogilise draakoni või tõelise olendiga? Salmides 22-32 pöördutakse tagasi poeetilise keelekasutuse juurde, kuid see ei sobi kuidagi kokku krokodilli pildiga; ja salmides 33 ja 34 oleme taas pigem muinasmaailmas, vastamisi olendiga kelle hirmuäratavus ületab kõik maised vasted. Kas tegu on Jesaja raamatu 27:1 Leviatani või müütilise olendiga?
Võtme selle teksti mõistmiseks leiame Jumala poolt Iiobi ette asetatud väljakutsest ning progressioonist milles Jumala küsimused talle antakse: maakera atmosfääri küsimustest (38: 19-41) metsloomadeni ( ptk 39) sealt jõehobuni ( ptk 40) ning selle juurest Leviatanini ( ptk 41). Jumal on Iiobile tõestanud, et ta on kõrgem igast loodud fenomenist; ülalpool iga maapeal liikuvat olendit, üle isegi nii võimsatest, keda inimesel on kiusatus kummardada jumalatena. Nüüd näitab Jumal Iiobile, et ta on kõrgem isegi kujutletud ning hirmust sündivaist olendeist.
Jumalate ja iidolite maailmas, sünnivad paljud legendid tänu sellele, et tuntud olenditele omistatakse ebareaalset mõjujõudu. Tavaline jõekaldal lebav krokodill võib muutuda legendaarseks, kujutlusmaailma ning õudusunenägude krokodilliks. Lastele sisendatakse hirmu taoliste olendite ees; täiskasvanuile austust. Ebausu ning kujutluse maailmades sõlmitakse mitmeid vääri pühendumisotsuseid.
Ometi on tõeline Jumal kordi väelisem kui inimese leiutatud või kujutletud jumalad. Ehk nii nagu lauldakse lastefilmis Veggie Tales “ Jumal suurem kui võlur, suurem kui Godzilla ning kõik televisiooni koletised!”
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly