Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jeremija 32:16-44
Jeremija ostab Anatoti põllu16Ja pärast seda, kui olin andnud ostukirja Baarukile, Neerija pojale, palusin ma Issandat, öeldes:
17"Oh Issand Jumal! Vaata, sina oled teinud taeva ja maa oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarrega: ükski asi ei ole võimatu sinul,
18kes osutad heldust tuhandeile, aga tasud vanemate süü nende laste sülle pärast neid; sina oled suur, vägev Jumal, kelle nimi on vägede Issand,
19suur nõu ja vägev teo poolest, sina, kelle silmad on lahti inimlaste kõigi teede kohal, et anda igaühele tema teede ja tegude vilja järgi,
20sina, kes oled teinud tunnustähti ja imetegusid Egiptusemaal ning teed neid tänapäevani Iisraelis ja muude inimeste seas, ja kes oled teinud enesele nime, nõnda nagu see tänapäeval on.
21Sina tõid ära oma Iisraeli rahva Egiptusemaalt tunnustähtede ja imetegudega, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning suure hirmu abil
22ja andsid neile selle maa, mille sa vandega olid tõotanud anda nende vanemaile, maa, mis voolab piima ja mett.
23Aga kui nad tulid ja võtsid selle omaks, siis nad ei võtnud kuulda su sõna ega käinud su Seaduse järgi, nad ei teinud midagi kõigest sellest, mida sa neid olid käskinud teha; seepärast lasksid sa tulla neile kogu selle õnnetuse.
24Vaata, piiramisvallid ulatuvad linnani, et seda vallutada, ja linn antakse mõõga, nälja ja katku abil kaldealaste kätte, kes sõdivad selle vastu. Millest sa oled rääkinud, see on sündinud, ja vaata, sa ise näed seda.
25Aga sina, Issand Jumal, ütlesid mulle ometi: Osta raha eest enesele põld ja võta tunnistajad, ehk küll linn antakse kaldealaste kätte!"26Ja Issanda sõna tuli Jeremijale; ta ütles:
27"Vaata, mina olen Issand, kõige liha Jumal! Ons mulle mõni asi võimatu?
28Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma annan selle linna kaldealaste kätte ja Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema vallutab selle.
29Ja kaldealased, kes sõdivad selle linna vastu, tulevad ning süütavad selle linna tulega ja põletavad selle ja kojad, mille katustel minu pahandamiseks on suitsutatud Baalile ja on valatud joogiohvreid teistele jumalatele.
30Sest Iisraeli lapsed ja Juuda lapsed on oma noorusest alates teinud minu silmis ainult kurja; on ju Iisraeli lapsed mind ainult pahandanud oma kätetööga, ütleb Issand.
31Jah, see linn on mulle olnud viha ja raevu põhjuseks alates päevast, kui see ehitati, kuni tänapäevani, nõnda et ma pean selle kõrvaldama oma palge eest
32kõigi Iisraeli laste ja Juuda laste kurjuse pärast, mida nad on teinud, et mind pahandada, nemad, nende kuningad, nende vürstid, nende preestrid ja nende prohvetid, ja Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud.
33Nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo; ja kuigi ma olen neid õpetanud ja õpetanud, ei ole nad kuulnud, et võtta õpetust.
34Nad on asetanud oma jäledused kotta, millele on pandud minu nimi, ja on selle roojastanud.
35Ja nad on ehitanud Baali ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et ohverdada Moolokile oma poegi ja tütreid, mida ma neid ei ole käskinud ja mis mulle ei ole tulnud meeldegi, et nad võiksid teha niisugust jõledust, selleks et saata Juudat pattu tegema.
Jeremija meenutab Jumala kuulsaid tegusid alates loomisest (s 17), tunnistab Tema heldust, suurust ja vägevust (s 18-22). Samuti mõistab ta rahva praeguse õnnetuse põhjust (s 23). Aga viimane ostutehing sellises olukorras (s 24-25)…?
Salmides 26-44 on Jumala vastus prohvetile. Ta selgitab kaugeleulatuvat kava oma rahvaga. Salmis 29 näeme “lammutustööd”, mida teostab vaenlase sõjavägi. Kes on aga selle “tellija” (s 28)? Miks? Vastus on salmides 30-35.
Kui kaua on linnas Jumalat vihastatud (s 31)? Millised elanikkonna kihid on selles osalenud (s 32)? Ebajumalateenistuse koledaim “vili” on aga s 35. Kas kõik religioonid ikka on samaväärsed?
Võrdle salme 17 ja 27. Viimane viitab ühest küljest salmile 28, teisest küljest aga taastamisele ja uuendusele s 37-44. Uuendamine pole ainult väline, vaid puudutab inimeste sügavaimat olemust (s 39-40, vrd 31:33).
Kellele on kasu jumalakartusest (s 39)?
Kas salm 42 annab valgust ka tänapäeva Iisraeli kohta? Tasub tähele panna, et Juuda viidi vangi Paabelisse, aga koguda tõotab Jumal oma rahva kõigist maadest (s 37; vrd nt Js 43:5-6). Miks? Kas see tõotus ulatub kaugemale, kui esmapilgul näib?
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel