Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 8:40-56
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise40Aga kui Jeesus tagasi pöördus, võttis teda vastu rahvahulk, sest nad kõik ootasid teda.
41Ja vaata, tuli mees, nimega Jairus, ta oli sünagoogi ülem. Ja ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju,
42sest tal oli üksainus tütar, umbes kaksteist aastat vana, ja see oli suremas. Aga Jeesuse sinnaminekul tungles rahvahulk tema ümber.
43Ja üks naine, kes oli veritõves olnud kaksteist aastat ja arstide peale ära kulutanud kogu oma vara, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha,
44see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks.
45Ja Jeesus küsis: "Kes puudutas mind?" Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: "Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind."
46Aga Jeesus ütles: "Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat."
47Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud.
48Jeesus aga ütles naisele: "Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!"
49Kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema perest ja ütles: "Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!"
50Aga seda kuuldes Jeesus vastas Jairusele: "Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb!"
51Kui ta siis läks majja, ei lasknud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning lapse isa ja ema.
52Kõik nutsid ja halisesid tütarlapse pärast. Aga Jeesus ütles: "Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid magab!"
53Ja nad naersid tema üle, teades, et tütarlaps on surnud.
54Aga Jeesus hüüdis tüdruku käest kinni võttes: "Tütarlaps, ärka üles!"
55Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles. Ja Jeesus käskis talle süüa anda.
56Ja tütarlapse vanemad olid jahmunud; aga Jeesus keelas neid kellelegi seda rääkimast, mis oli sündinud.
Jeesusega käib kaasas vägi, see tuleb Jumalalt (Lk 4:18,19; 5:17), toob tervenemise (Lk 6:19) ja on vaimu läbi kättesaadav tema järgijatele. (Lk 24:45–49; Ap 1:8; vt ka Jh 20:21,22). Selles kirjakohas näeme, kuidas vägi võidab ära haiguse, ja me saame ka teada, et kui Jeesus kedagi tervendab, siis Tema jõud kulub sellele ära. See meenutab meile Tema inimlikkust ja ühtlasi hoiatab meid, et ka meie teenimine tähendab sageli ohverdamist ja väsimist.
Selles Luuka evangeeliumi osas on usu mõte eriti selgelt esile toodud, usk toob endaga kaasa tervenemist ja ka pattude andekssaamist. Me ei tea, mis tasemel selle naise mõistmine oli, kuid tal oli siiski piisavalt taipu uskumaks, et Jeesus on mingil moel teistest erinev, ja tal oli ka suur usk. Naise sekkumine olukorda pidi tõsiselt häirima Jairust, kes ilmselt kaotas lootuse, kuid samas naise usk ja selle tagajärg võis olla Jairusele ka tema raskel hetkel julgustuseks (s 50). Seos usu ja tervenemise vahel on keeruline, võib-olla seda enam, et me neid nii tugevalt eristame - Uues Testamendis tähendab "terve" sageli ka „päästetud.“ Luukas tahab, et me näeksime Jeesust maailma Päästjana. Päästmine on siin võtmeküsimus - füüsiline tervenemine võib, kuid ei pruugi olla osa sellest, ja kui see ongi, siis see näitab Päästja kohalolekut, juhtides meie tähelepanu suuremale pildile. Kas mõtleme päästele või füüsilisele tervenemisele, on ikka usk see, mis Jumala väe kohale toob. Ilma selleta on isegi Jeesus tegevuses piiratud (Mt 13:58; Mk 6:4–6), kuid siiski tervendab ta mõnikord ka siis, kui usku pole. Siiski on põhjendamatu ja vale väita, et inimesed ei saa terveks, sest nad ei usu. Uus Testament julgustab meid rohkem uskuma, et näeksime rohkem Jumala tegusid.
Selle kommentaari autor: John Grayston