Armu saanuina oleme me kõik lapse staatuses. Johannes annab eristamiseks ka lihtsa kriteeriumi - Jumala lapsele on tema patud andeks antud, “tema nime pärast”. Selles Johannese kahekordses pöördumises võivad “laste” hulka kuuluvaiks lugeda end tegelikult kõik kristlased. 

Teiseks arvatakse, et tarkus kaasneb vaid küpsuse ja eaga ning tugevus eelkõige noorusega. Ometi on nii tarkus kui tugevus jumalariigis omadused mis samuti peaksid toimima iga kristlase elus - sest Jumala Vaim toimib kõikides kristlastes. Usuteekonna pikkuselt võime kogudusest leida erinevaid inimesi:  neid, kes on kristlased olnud pikka aega ja kellel on suur kogemus sellel teel käimisest (isad); kui ka neid kes on sellel teel juba mõnda aega olnud ja kelle sees on tugev, võitlev usu vaim ja tuline armastus - “noored mehed”. Johannes näitab, et on olemas erinevat vaimulikku küpsust - noorte tasandil ja isade tasandil.

Ometi tähtsam kui teada, millisesse kategooriasse keegi võiks kuuluda (tahaks kuuluda) ei ole kategooria ise siin esimesel kohal - vaid näeme, et koos vaimuliku tasandiga käib ka nn “eritunnus”. Vaimulikud isade (ja ka emade)  tunnuseks on tegelik ja sügav jumalatundmine;  “noori mehi” (võitlejaid) tunneme ära nende võiduteekonnast  - nad on julged ja tugevad konfronteeruma ning on ära võitnud kurja; hiljem lisab Johannes et nad on tugevad ning Jumala Sõna püsib neis.

Liites kõik 3  saame iga kristlase osa: puhtus Jumala ees, tugevus Jumalas ning Jumala kui Looja tundmine.

Kõiki erinevaid tasandeid on vaja Jumala koguduses aga kõigi kolme tunnused peaksid ka olema igal usklikul. ning meil kõigil on erinevais oukordades vaja osata täita üht või teist rolli.

Reaalsus on aga see - et sageli “määratleme” mingil viisil oma ühe rolli “eluaegseks” ning ei pruugi isegi tulla selle peale, et meil võiks olla erinevaid rolle, või et Jumal tahaks meid mõnes muus rollis kasutada. On usklikke  - kes kogu eluajaks jäävad “lapseks”- püüdes hoida oma südant puhta, aga samas ka sõltuvaks, teistele toetuvaks - vaatamata sellele, et näiteks koguduses on karjuv vajadus vaimulike vanemate järele. On juhte - kel kuidagi ei õnnestu mõista “laste” tasandit, ning on palju neid, kelle meelest vaimulik tugevus ja tulisus ei saa iial olema nende osa .

Armastus ei küsi rollidest, vaid Jumalale suunatud ja Temast lähtuv armastus kogu selle lapsemeelsuses on võimeline ning valmis astuma võitlusesse ning kui vaja küsida ja rakendada taevalist tarkust teenimistöös. Sõnas püsimine on üks osa sellest.