Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jeremija 43:1-13
Juudid siirduvad Egiptusesse1Ja kui Jeremija oli lõpuni rääkinud kogu rahvale kõik Issanda, nende Jumala sõnad, millega Issand, nende Jumal, oli teda läkitanud nende juurde, kõik need sõnad,
2siis ütlesid Asarja, Hoosaja poeg, ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik ülbed mehed - need ütlesid Jeremijale: "Sa räägid valet! Issand, meie Jumal, ei ole sind läkitanud ütlema: Ärge minge Egiptusesse võõraina elama,
3vaid Baaruk, Neerija poeg, kihutab sind meie vastu, et meid anda kaldealaste kätte, selleks et nad meid surmaksid või viiksid vangi Paabelisse!"
4Ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud ja kogu rahvas ei kuulanud Issanda häält, et nad jääksid Juudamaale,
5vaid Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud võtsid kõik Juuda järelejäänud, kes olid tagasi tulnud kõigi rahvaste keskelt, kuhu neid oli tõugatud, et elada Juudamaal:
6mehed ja naised ja lapsed ja kuningatütred ja kõik hinged, keda ihukaitsepealik Nebusaradan oli jätnud Gedalja, Saafani poja Ahikami poja juurde, ja prohvet Jeremija ja Baaruki, Neerija poja,
7ja nad läksid Egiptusemaale, sest nad ei kuulanud Issanda häält; ja nad jõudsid Tahpanheesini.8Ja Tahpanheesis tuli Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:
9"Võta oma käega suuri kive ja peida need savisse sillutises, mis on vaarao koja sissekäigu juures Tahpanheesis, Juuda meeste nähes
10ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma läkitan talle järele ja võtan Paabeli kuninga Nebukadnetsari, oma sulase, ja panen tema aujärje nende kivide peale, mis ma olen peitnud, ja ta püstitab nende peale oma toreda telgi.
11Tema tuleb ja lööb Egiptusemaad: kes surma, see surma, kes vangi, see vangi, ja kes mõõga kätte, see mõõga kätte!
12Mina süütan tule Egiptuse jumalate templites ja tema põletab need ning viib nad ära; ta puhastab Egiptusemaad, nagu karjane puhastab oma kuube söödikuist; ja ta läheb sealt ära rahuga.
13Ja ta lõhub Egiptuses Beet-Semesi sambad ning põletab tulega Egiptuse jumalate templid."
Nagu lugesime eelmise peatüki salmis 6, teadis rahvas, et õige otsus nende tuleviku kohta on Jumalal ja et Jumala hääle kuulda võtmine toob hea põlve. Jeremija oli olnud ustav palves ja Jumala vastuse ootamises, samuti oli Jumal olnud ustav, andes selge ja ammendava vastuse. Mis olnuks õigem, kui et rahvas koos juhtidega oleks samuti osutanud ustavust ja kuulekust Jumalale.
Kahjuks ei läinud nii. Näeme, et Joohanan, kes oli paljastanud Ismaeli vandenõu ja vabastanud vangid, hakkas koos teiste pealikutega Jumala sõnale vastu. Neid nimetatakse ülbeiks. Kas kergelt saavutatud võit ei paisutanud nende iseteadvust, ei pannud usaldama rohkem oma mõistust kui Jumala ilmutust? Soovimata alluda Jumala sõnumile, keeldusid nad seda uskumast.
Kuid Jumal suudab leida oma rahva kõikjalt. Prohvetlik vaim ei olnud jäänud Iisraelimaale. Tänapäeval teame, et ettekuulutus Egiptuse kohta täitus täpipealt. Nebukadnetsari kroonikatest saame teada, et ta tungis Egiptusse aastal 568 eKr, see on 18 aastat pärast Jeremija kuulutust. Tahpanheesist on leitud kolm Nebukadnetsari raidkirja, samuti suure palee varemed ja nende ees avar tellistest sillutisega väljak. Juutide saatusest sel ajal ei tea me suurt midagi.
Õppetund on siin selge:
Selle kommentaari autor: Udo Veevo