Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 16:19-31
Tähendamissõna rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest19Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti.
20Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid,
21ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
22Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.
23Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.
24Ja ta hüüdis: "Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!"
25Aga Aabraham ütles: "Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.
26Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde."
27Aga tema ütles: "Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta,
28sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!"
29Kuid Aabraham ütles: "Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!"
30Ent tema ütles: "Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!"
31Aabraham aga ütles talle: "Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!""
Tänase loo puhul, mille paralleelid on enam kui külluslikud, on tegu pigem näidisloo kui tähendamissõnaga. Selle loo erinevaid versioone võib leida paljudes iidsetes Vahemeremaade kultuurides - ühes neist kandis rikas mees Egiptuse puuvilast tehtud alusriideid! Seda lugu on ka üsna lihtne üle kanda kaasaegsesse lääne kultuuri. Luukas jutustab seda juutide kontekstile kohaselt, mille traditsioonilise uskumuse järgi läksid surnud alla Sheoli (lahkunute paika).
Tollel anonüümsel rikkal mehel oli probleem, millest ta ise üldse teadlik ei olnud. Jõukas elustiil oli ta ära harjutanud kannatuse nägemisega - ta pidi nägema seda kannatavat kerjust iga päev. Nagu too mees, kes plaanis ehitada suuremaid varaaitu, elas ka see rikas siin, nagu homset päeva ei tulekski. Isegi peale surma ei muutunud see tema hoiak. Ta oli endiselt enesekeskne, arvates, et Laatsarus on tema käskida ja peab teda teenima. Kuid see barjäär, mille ta nende eluajal oli ehitanud enese ja Laatsaruse vahele, oli nüüd muutunud ületamatuks sügavikuks. Talle ei tehta enam mingeid mööndusi. Tal oli olnud oma võimalus.
Oleks lihtne taolisi lugusid rahvapärimusena kõrvale panna, kui Pühakiri pidevalt ja järjekindlalt ei hoiataks meid raha eksiteele vedava võimu eest. Vana Testamendi raamatud, mille järele variserid väitsid end elavat, on täis ettekirjutusi selle kohta, kuidas rikkad peavad ma usu väljendusena Jumalasse, aitama vaeseid (5Ms15:11; Õp 22:9; Js 58:6-7). Iroonilisel kombel peab rikas mees Aabrahami ikkagi oma isaks, kuid Aarbraham oli tuntud oma külalislahkuse poolest (1Ms 18:1-8)!
Uus Testament kinnitab seda ettekirjutust (1Tm 6:17-19). See, kuidas tänapäeval kasutame oma raha, määratleb olulise osa meie tulevikust. Tänasest loost leiame lisaks pakilisuse toimida kohe- seda rõhutatakse ka eelmises loos. Kui hakkame ootama homseni, võib olla juba liiga hilja.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson