Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 18: 31-43
Jeesus kuulutab taas ette oma surma ja ülestõusmist31Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,
32sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles."
34Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.Jeesus tervendab pimeda35Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.
36Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.
37Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.
38Ja ta hüüdis: "Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
39Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: "Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
40Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:
41"Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?" Tema aga ütles: "Issand, et ma jälle näeksin!"
42Ja Jeesus ütles talle: "Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!"
43Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.
Juba kolmas kord räägib Jeesus oma jüngritele sellest, mis teda Jeruusalemmas ees ootab. Esimene kord toimus see peale Peetruse tunnistust Kristuse kohta (Lk 9:20–22), ning hiljem veel teist korda samas peatükis (Lk 9:44); peale mida jüngrid kohe omavahel vaidlema hakkasid, kes nende seast suurem on - osutades, kui vähe nad Jeesuse juttu tegelikult mõistnud olid. Sellele vastases andis Jeesus neile õppetunni väikesest lapsest. Jüngrid ikka ei mõista.
Hoopis naised Jeesuse haua juures olid need, kellele ingel pidi Jeesuse sõnu meelde tuletama (et ta tuleb risti lüüa ning ta tõuseb surnuist taas üles), aga kes ilmutasid esimesi märke arusaamisest ning kelle sõnumi jüngrid sellest hoolimata äärmise skepsisega vastu võtsid. Seejärel ilmus Jeesus kahele jüngrile Emmause teel, ning selgitas ise, miks oli kõige juhtunu toimumine vajalik olnud, ning viimaks avanesid ka jüngrite silmad (Lk 24:26).
Enne aga, kui hakkame jüngreid nende äärmise taipamatuse pärast hukka mõistma, võiksime endalt küsida kui sageli me ise kuuleme ainult seda mida tahame kuulda, ning kui valivad oleme ise Pühakirja lugemisel.
Kui Jeesus esimest korda jüngritele oma lähenevast surmast rääkis, ütles ta, et ta antakse üle juutide juhtide kätte. Luukas on väga hoolikas, ega süüdista siin ainult juute - seekord olid paganad need, kes pilkasid ja tapsid Jeesuse, ning Luukas kinnitab seda veelkord ka Ap 4:27, tehes nii Heroodese kui ka Pontius Pilatuse koos pagante ning Iisraeli rahvaga ühtlasi vastutavaiks.
Kontrastina eelpoolkirjeldatuile, teadis aga pime kerjus, et ta on pime ja karjus seda kõvemini, et teada anda oma ahastusest. Jeesus avab ta silmad - samal ajal kui privilegeeritud tema ümber ei suuda näha ega mõista. Mõnikord on ühiskonnast väljaheidetuil - vaestel, vigastel ja pimedatel - lihtsam mõista jumalariiki ning selle täielikku väärtuste ümberpööramist, kui meil, kes oleme igati paremas olukorras.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson