Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 19: 31-42
Jeesus pannakse kaljuhauda31Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks - sest see hingamispäev oli suur püha.
32Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud.
33Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis nad ei löönud katki tema sääreluid,
34vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett.
35Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite.
36Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: "Ühtegi tema luud ei purustata."
37Ja veel teine kirjakoht ütleb: "Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud."
38Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep - ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute - Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu.
39Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu.
40Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme.
41Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud.
42Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast, sest see haud oli lähedal.
Lubaduste andmine ja pidamine on kaks väga erinvat asja - ning inimeste jaoks on viimane sageli raskem- aga mitte Jumala jaoks. Tänases tekstis on tähelepanuväärne see, kui mitmel korral (s 24,28,36, 37) öeldakse taas, et Pühakiri läks täide.
Silmitsi vaieldamatute tõenditega Jeesuse surmast (veri ning vesi mis voolasid tema küljehaavast ning tema ihu, mis matmiseks ristilt maha võeti) - tundus jüngrite jaoks kõik kadunud olevat. Nende seiklus Jeesusega koos, oli läbi saanud. Samas tuletatakse meile meelde, et sündmuste taustal on kõik need tõotused, milled Jumal oli andnud prohevtisõnumite vahendusel Messia, Jumala veatu Talle kohta (2Ms 12:46, 4Ms 9:12, Sk 12:10; Ilm 1:7). On küllaga tõendeid Jumala toimimise kohta - ja selle kohta, et sündinu ei olnud lihtsalt mingi juhuslik, kohutav õigluse läbikukkumine.
Jeesus oli teinud oma viimas hingetõmbe, kohe peale viimast hüüet “See on lõpetatud!” - algkeeles vaid üks sõna, mis tavaliselt kirjutati paberile, kui arve oli makstud. See, mis oli täide viidud, pidi nüüd rikošetina läbima ajastuid ning igavikku.
Jumala ustavus oma tõotuste täitmisel on see, mis teeb meis ruumi lootusele. Kui kõik tundub olevat läbi, ning meie palved kukuvad tolmuna maha; siis pole meile enam jäänud muud, kui loota Jumala peale, ning jäädagi lootma, et Tema täidab oma lubadused - kuni meil on tõendeid olukorra muutumisest. Vaatamata väljaspoolt paistvale pildile - ei olnud Suure Reede sündmustega kõik veel lõppenud….
Selle kommentaari autor: Fran Beckett