Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 11:1-13
Taavet ja Batseba1Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal läkitas Taavet Joabi ja koos temaga ta sulased ja kogu Iisraeli sõtta, ja nad hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma.
2Ja ühel õhtul, kui Taavet oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt ühte naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus.
3Kui Taavet läkitas naise kohta teateid pärima, siis öeldi: "Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hett Uurija naine!"
4Siis Taavet läkitas käskjalad teda tooma. Ja kui ta tuli tema juurde, siis Taavet magas tema juures; naine oli just ennast puhastanud oma roojasusest. Siis läks naine tagasi oma kotta.
5Ja naine jäi lapseootele; ta läkitas Taavetile teate, öeldes: "Ma olen lapseootel."
6Siis Taavet läkitas Joabile sõna: "Saada hett Uurija minu juurde!" Ja Joab saatis Uurija Taaveti juurde.
7Ja kui Uurija tuli tema juurde, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja kuidas on lugu sõjaga.
8Ja Taavet ütles Uurijale: "Mine alla oma kotta ja pese jalgu!" Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus.
9Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste hulka ega läinud alla oma kotta.
10Kui Taavetile teatati ja öeldi: "Uurija ei olegi läinud oma kotta", siis Taavet küsis Uurijalt: "Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?"
11Aga Uurija vastas Taavetile: "Laegas ning Iisrael ja Juuda asuvad telkides, ja mu isand Joab ja mu isanda sulased on väljal leeris. Kas mina peaksin siis minema oma kotta sööma ja jooma ja magama oma naisega? Nii tõesti kui sa elad ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei tee seda mitte."
12Ja Taavet ütles Uurijale: "Jää siis ka veel täna siia ja homme saadan ma su ära!" Ja Uurija jäi Jeruusalemma selleks ja järgmiseks päevaks.
13Ja Taavet kutsus Uurija, too sõi ja jõi tema juures ja Taavet jootis ta purju; ent õhtul läks Uurija magama oma asemele koos oma isanda sulastega ega läinud alla oma kotta.
Alati on kiusatus lugeda sellesse loosse rohkem sisse, kui kirjas on. On nii palju mida tahaksime veel teada Taaveti ja Batseba suhte kohta. Ometi ei ole autori eesmärk rahuldada lugejate uudishimu, vaid näidata tumedates värvides seda, kuidas võim võib rikkuda inimese.
Taavet muudab oma eluviisi, eemaldudes eesliini lahingutest. Aga oodatud puhkuse asemel kogeb ta loidust, mis viib kiusatusse, kui ta ühel õhtul kogemata näeb kaunist naist. Harjunud käskima, haarab ta initsiatiivi - ja seda kogu peatüki vältel, kuigi peab sealsamas jätkuvalt tõdema, et sündmused ei allu tema kontrollile. Ta nägi, uuris järele, nõudis naise enese juurde ning magas temaga. Irooniline siin loos on ka asjaolu, et naise kümblemise põhjuseks (mis Taaveti iha äratas) oli enda puhastamine (s 4)!
Kogu jutustus on enam täidetud himust kui armastusest, ning nende põgus kohtumine meenutab enam üheöö suhet. Tagasilöök tuleb naise rasedaks jäämise näol; ja need on ka ainsad sõnad, mida naisel (tema nime praktiliselt ei mainita) öelda lastakse selles loos.
Endiselt võimu juures, püüab Taavet riske maandada, kutsudes Uurija, naise abikaasa, lahiguolukorrast ülevaadet andma. Aga needsamad väärtused, mida ta oma meestesse kaasluse ja solidaarsuse nimel sisendanud on, ei lase Uurijal käituda Taaveti ootuste kohaselt, ega koju oma naise juurde minna. Taavet proovib uuesti, seekord alkoholi abiga Uurija seisukohti kõigutada püüdes, viimane aga on oma veendumustes kindel ning Taavet on teistkordselt ohujoonel.
On väga raske selles peatükis ära tunda meile tuttavat Taavetit. Pigem on tunne, et mees on hulluks läinud, olles valmis mida iganes tegema selleks, et varjata oma abielurikkumist. Kogu tema tasakaal ning perspektiiv on haihtunud, ning mees vajub järjest sügavamale mutta. Kui petlik võib patt olla!
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair