Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 11:1-16
Jeesus saab teate Laatsaruse surmast1Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;
2Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.
3Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: "Issand, vaata, su sõber on haige."
4Seda kuulnud, ütles Jeesus: "See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega."
5Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.
6Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
7Pärast seda ütles ta jüngritele: "Läki jälle Juudamaale!"
8Jüngrid ütlesid talle: "Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?"
9Jeesus vastas: "Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
10Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust."
11Nii ta rääkis ja jätkas siis: "Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama."
12Siis ütlesid jüngrid talle: "Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks."
13Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.
14Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: "Laatsarus on surnud,
15ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!"
16Siis ütles Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, kaasjüngritele: "Lähme meiegi, et temaga koos surra!"
Miks laseb Jumal sündida sellistel asjadel? Sõber sureb ootamatult ja kohe järgneb uus õnnetus; maailmas on tohutult kannatust. Miks Jumal ei tee midagi? Püüdes vastata teiste küsimustele, võib meil endilgi olla hinges vaikselt närivat kahtlust, isegi kui me seda ei teadvusta. Tänases Laatsaruse haiguse loos näeme, et ka jüngrid olid hämmastunud. Kuid hämmastusest hoolimata, jäävad nad Jeesuse juurde. Kas Jeesuse reaktsioon oma sõbra haigusele oli kalk (s 4,6)? Millest selline tahtlik viivitus?
Betaania oli umbes kahe päevateekonna kaugusel. Kui liita sõnumitooja teekonna aeg ning Jeesuse ja tema jüngrite oma, siis oleks Laatsarus igal juhul surnud juba enne kui Jeesus sinna jõudis. Kas Jeesusel poleks lihtne olnud teda tervendada distantsilt? Ta oli Jeruusalemmast lahkunud, et vältida tagakiusamist (Jh 10:39-40) ning tundus meeletu minna tagasi Juudamaale, kus teda vägagi tõenäoliselt ootas surm - nagu hiljem see ka juhtus (s 8). Ometi - sõprade pärast asub Jeesus Betaania poole teele. Toomas, keda meie tunneme “kahtlejana”, teeb julge alagtuse (s 16), olles nõus Jeesusega kaasa minema vaatamata oma kahtlustele - Jeesuse otsust mitte mõistes, kuid usaldades oma Issandat.
Siiski, miks Jeesus käitus nii? On selge, et Johannes on selle loo oma jutustusse liitnud kindla eesmärgiga: “et te usukslite” (s 14). See oli “seitsmes tunnustäht” ( viimane enne Jeesuse enda surma ning ülestõusmist, ning osutab Tema kõiketeadmisele - aga ka Tema armastusele oma sõprade ning jüngrite vastu. Eesmärk on salmis 4 väljendatud otse: “See haigus ei ole surmaks,vaid....” Jeesuse sõnad ulatuvad Laatsarusest edasi, ta enda austamisele. Kui Tema järgijad sellele imele hiljem tagasi vaatavad, siis aitavad Jeesuse sõnad neil uskuda ka Jeesuse ülestõusmisse. Ja nagu Toomas ülestõusnud Jeesust äratundes hüüatas, nii äratagu toimunu ka meis otsekohese reaktsiooni:”Minu Issand ja minu Jumal!”.
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams