Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 51
Patukahetseja palve1Laulujuhatajale: Taaveti laul,
2kui prohvet Naatan tuli ta juurde, pärast seda kui Taavet oli käinud Batseba juures.
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
4Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!
5Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees.
6Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis, et sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises.
7Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud.
8Vaata, sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad sa mulle tarkust teada.
9Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!
10Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud!
11Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod!
12Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!
13Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
14Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!
15Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid, et patused sinu poole pöörduksid.
16Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest.
17Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
18Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt.
19Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
20Tee head Siionile oma head meelt mööda, ehita Jeruusalemma müürid!
21Siis hakkavad sulle meeldima õiguse ohvrid, põletusohvrid ja koguohvrid, siis tuuakse härjavärsse su altarile!
Ükskõik kes Taaveti, Batseba ja Uurija lugu (2Sm 11 ja 12) ka loeks, seisab ühtlasi küsimuse ees kuidas on võimalik, et Taavetit ikkagi tuntakse kui “meest, kes on Jumala südamele meelepärane” (Ap 13:22)? Mis on see, mis eristab Taavetit kõikidest teistest Iisraeli kuningatest? Vastus leiame tänasest psalmist.
Kui Naatan ajab Taaveti nurka looga vaese mehe utetallest, tuleb Taavetilt vaid üks otsekohene vastus: “Ma olen pattu teinud Jumala ees” (1Sm12:13). Tegelikult on terve hulk vastusevariante, mida ta oleks võinud samuti kasutada ja mida meie sageli kasutamegi. Taavet oleks võinud end õigustada, tuua vabandusi, süüdistada teisi, rünnata Naatanit, salata oma tegu, end peita, meeleheitesse langeda ning ennast üleüldse igati läbikukkunuks tunnistada. Aga ta ei valinud mitte ühtegi neist võimalustest vaid tunnistas enda vastutust ja andis end Jumala armu hooleks.
Selline valik nõuab julgust. Ja Taaveti julgus lähtus põhjalikust Jumala tundmisest. Taavet teadis, et lisaks kohtumõistmisele on olemas ka andeksandmine, sest Jumal on lepingupidaja Jumal, täis armastust ja kaastunnet (2Ms 34:6-7, Jr 9:23-24). Just neid Jumala omadusi rõhutatakse läbi Vana Testamendi. Teeme hästi kui mõtiskleme täna nende üle pikemalt. Taavet teadis ka seda, et tema teekond ei ole veel läbi, ning tal tuleb minna edasi - ning mitte läbikukkujana, vaid mehena, kelle jõud on uuendatud. Tema palve “puhta südame” pärast (s 10), oli ühtlasi palve uue võimaluse pärast. Enamgi veel - ta palvetab, et tema kogemus võiks olla õpetuseks ja hoiatuseks teistele. Kui rikkalikult on Jumal vastanud sellele palvele - tuhanded ja tuhanded on just sellest sügavast ja võimsast laulust leidnud uut jõudu ning julgustust!
Võibolla ei ole meie nii räigelt eksinud, kui Taavet. Ka ei pruugi meie patud olla nii avalikult nähtavad. Aga me kõik teeme pattu. Kas tahad läbi elu longata seepärast, et kannad kaasas ülestunnistamata patte, või oled valmis pöörduma Jumala poole, paluma andestust Temalt ning kohtama oma tulevikku nii nagu seda tegi Taavet?
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson