Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 9:13-35
Rahe13Siis Issand ütles Moosesele: „Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
14Sest seekord ma saadan kõik oma nuhtlused sulle enesele ja su sulastele ning su rahvale, et sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu maailmas.
15Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud,
16aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nimi kogu maailmas.
17Kui sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna,
18vaata, siis ma lasen homme sadada väga rasket rahet, millist ei ole Egiptuses olnud ta asustamisajast tänini.
19Ja nüüd läkita järele, päästa oma kari ja kõik, kes sul väljal on! Kõigi inimeste ja loomade peale, kes on väljal ega ole viidud koju, langeb rahe ja nad surevad.”
20Kes vaarao sulaseist kartis Issanda sõna, päästis oma sulased ja karja koju.
21Aga kes ei võtnud Issanda sõna südamesse, jättis oma sulased ja karja väljale.
22Ja Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb rahet kogu Egiptusemaale, inimeste ja loomade peale, ja kõigi taimede peale Egiptusemaal!”
23Ja Mooses sirutas oma kepi taeva poole ning Issand andis müristamist ja rahet, ja tuli lõi maha; ja Issand laskis Egiptusemaale rahet sadada.
24Ja rahe ja tuli, mis oli rahega segamini, olid väga rängad, milliseid ei ole olnud kogu Egiptusemaal selle asustamisest alates.
25Ja rahe lõi maha kogu Egiptusemaal kõik, kes olid väljal, niihästi inimesed kui loomad; ja rahe lõi maha kogu rohu ning murdis kõik puud väljal.
26Ainult Gooseni maakonnas, kus olid Iisraeli lapsed, ei olnud rahet.
27Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: „Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.
28Paluge Issandat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest. Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!”
29Ja Mooses vastas temale: „Kui ma olen linnast välja läinud, siis ma sirutan oma käed Issanda poole: müristamine lakkab ja rahet ei ole enam, et sa teaksid, et maa on Issanda päralt.
30Aga sinust ja su sulaseist ma tean, et te veelgi ei karda Jumalat Issandat.”
31Ja lina ja oder löödi maha, sest oder oli loonud ja lina oli kupras;
32nisu ja okasnisu aga ei löödud maha, sest need olid hilised.33Ja Mooses läks ära vaarao juurest, linnast välja, ja sirutas oma käed Issanda poole: müristamine ja rahe lakkasid ning vihma ei sadanud enam maa peale.
34Kui vaarao nägi, et vihm, rahe ja müristamine lakkasid, siis ta patustas edasi ja tegi oma südame kõvaks, tema ja ta sulased.
35Vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna - nagu Issand oli Moosese läbi öelnud.
Olen kogenud selliseid rahetorme Etioopias, kus raheterad on suuremad marmorkuulidest ning igaüks, kes väljas tormi käes on saab raskelt viga ja ühtlasi hävib kogu viljasaak. Kõik taolised tormid kestsid lühikest aega, kuid nende reaalne kogemine aitas mul mõista kui tohutult hävitava mõjuga see viimane nuhtlus võis olla, eriti kuna see tuli peale konni, sääski, parme, loomakatku ning paiseid!
Jumala sõnum vaaraole salmides 13-21 selgitab, et see ei ole lihtsalt karistus: vaid oluline oli, et iga iisraellane kui ka egiptlane teaksid ja tunneksid milline on Jumal, ning, et “sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu maailmas” (s 14). Jumal oleks egiptlased saanud hävitada ühe hetkega, aga Ta valis mitte nii toimida. Vaarao oli juba mitmel korral andnud iisraellastele loa minna, aga siis jälle meelt muutnud. Mõnikord, kui oleme silmitsi taolise kangekaelsusega ning kuulamast keeldumisega või juba antud hoiatustest mitte hoolimisega, on vaja kasutusele võtta drastilised meetodid.
Huvitav, et peale kolmandat nuhtlust juba olid vaarao nõiad ja võlurid mõistnud ja leppinud, et tegu oli palju enama kui kokkusattumistega: oli selge, et kõige taga on Jumal (2Ms 8:19). Vaarao nõuandjad nägid, kuidas kogu rahvas kannatas, kuid ilmselt polnud nad piisavalt tugevad või motiveeritud vaarao otsustele vastu seisma. Nende egiptlaste hulk, kes mõistsid et Jumal is tegutses, kasvas järjest (s 20), ning seetõttu oli neil võimalik end rahetormi tagajärgede eest päästa. Demokraatlikes ühiskondades elavad inimesed võivad mõnikord hukka mõista teisi, et nood ei peata autokraatlike valitsejate tegutsemist oma kogukonnas, kuid neis režiimides elavad inimesed kogevad sageli nii suurt abitusetunnet, et nad ei ole selleks lihtsalt võimelised.
Kõiki egiptlasi ei saa süüdistada, ja kindlasti mitte järgmistesse põlvkondadesse kuuluvaid inimesi. Prohvet Jesaja, kui on kuulutanud Egiptusele kohtumõistmist, räägib edasi ka teistsugusest tulevikust, kus Jumal õnnistab oma “Egiptust, mu rahvast” (Js 19:25)
Selle kommentaari autor: Mary Evans