Psalmi autor on oma hinge Jumala ees välja valanud – Issand on tema ees kuningas! Seda saab tunnistada inimene, kellel on oma kogemus suhtest Jumalaga, see, kes on end painutanud Jumala ees ja Tema tahte alla, kes tunneb Issanda ülevust, Tema pühadust niipalju, kui palju inimene on võimeline seda tundma.

Psalmi autor ütleb Jumala olevat riietatud ülevuse ja võimusega (s 1). Sellega rõhutatakse, et meie maised väärtused ja probleemid on Jumala ülevuse kõrval tühised: kui inimesele tundub vete kohingi olevat võimas vaatepilt, mis liigutab tema meeli, siis Jumala olemuse kõrval on maailma probleemid „tolmukübe“. Aga ometi hoolitseb Ta iga oma loodud olendi eest! Ülevus – selles on kokku võetud pühadus, julgeolek ja ustavus, mis ulatub universumi äärteni ja katab meid Jumala tahtmise kohaselt.

Kas meie südamed, meie meeled ja teod laulavad Issandale hümni nii, nagu seda tehakse käesolevas psalmis? Kindlasti teeme seda, kui tunneme ja tunnistame Jumala tunnistust (s 5), s.o Issanda ilmutust (vt Ps 19:8) ehk Jumala seadust, mis on inimesele juhtnööriks, nii et kui me seda järgime, siis me ei eksi valele teele.

Jumala kojale on omane pühadus. Enne kõike asub Jumala koda meie südames – seepärast kummardagem Jumalat vaimus ja tões!