Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 18:21-32
Issanda tee on õige21Aga kui õel pöördub kõigist oma pattudest, mis ta on teinud, ja peab kõiki mu määrusi ja teeb, mis on kohus ja õige - siis peab ta tõesti elama; ta ei sure.
22Ühtegi tema üleastumist, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma õiguse pärast, mida ta on osutanud, peab ta jääma elama.
23Kas mul tõesti peaks olema hea meel õela surmast, ütleb Issand Jumal? Kas mitte sellest, et ta pöördub ära oma teedelt ja jääb elama?
24Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, teeb kõiki neidsamu jäledusi, mida õel teeb, kas ta peaks jääma elama? Ühtegi tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma truudusetuse pärast, mida ta on osutanud, ja oma patu pärast, mida ta on teinud, peab ta surema.
25Aga teie ütlete: „Issanda tee ei ole õige!” Kuulge ometi! Iisraeli sugu! Minu tee ei olevat õige! Kas mitte nõnda: teie oma teed ei ole õiged?
26Kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut ning nende pärast sureb, siis ta sureb oma ülekohtu pärast, mida ta on teinud.
27Ja kui õel pöördub oma õelusest, mida ta on teinud, ja teeb, mis on kohus ja õige, siis ta hoiab oma elu alles.
28Sest kui ta näeb ja pöördub kõigist oma üleastumistest, mida ta on teinud, siis ta jääb tõesti elama; ta ei sure.
29Aga Iisraeli sugu ütleb: „Issanda tee ei ole õige!” Minu teed ei olevat õiged, Iisraeli sugu! Kas mitte nõnda: teie oma teed ei ole õiged?
30Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks.
31Heitke eneste pealt ära kõik oma üleastumised, millega te olete üle astunud, ja valmistage enestele uus süda ja uus vaim! Miks te tahate surra, Iisraeli sugu?
32Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. Seepärast pöörduge ja elage!
Prohvet on kasutanud karme sõnu rahva noomimiseks nende patu pärast. Noomimise eesmärgiks on olnud rahva pööramine nende pattudest Jumala poole ja pääste. Nii Jumala, kui ka prohveti igatsus on, et rahvas kuulaks, mõistaks ning jõuaks arusaamisele oma olukorra suhtes. Prohveti lohutuse sõnum on samasugune, kui Peetruse ja Pauluse sõnum Uues Testmendis.
“Jumal… tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele “ (1Tm 2:4). “Issand… on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele” (2Pt 3:9).
Miks kogevad inimesed pääste ja pöördumise kutset kuuldes oma südames vastuseisu, nagu oleks see liiga palju tahetud? Miks me ei võiks seda kutset näha hoopis suurepärase võimalusena? Miks valib inimene elu ja puhtuse asemel pigem patud ja surma? Need küsimused toovad esile märkimisväärsed piirangud meie tahtevabaduses. Meie tahe ei ole vaba, vaid on seotud meie iseka loomuse poolt, mis taotleb suurimat vabadust - võimalikult suurel määral teostada oma soove. Meie soove ei ole aga võimalik kunagi täielikult täita, vaid need orjastavad meid.
Uuetisündinud usklik on mõistnud, et suurim vabadus peitub Jeesuse järgimises kogu südame ja olemusega, sest vaid sel viisil täidame Jumalast meile antud eesmärki ja leiame tähenduse, mille Jumal meie elule on andnud, luues meid ainulaadseteks ja erinevaiks indiviidideks. Selliselt elades oleme vabad selle maailma paljudest, inimesi meelitustega orjastavaist asjadest.
Selle kommentaari autor: Pekka Eskelinen