Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 19:1-14
Nutulaul Iisraeli vürstide pärast1Aga sina alusta nutulaulu Iisraeli vürstide pärast
2ja ütle: Missugune emalõvi oli küll sinu ema lõvide hulgas!? Ta lebas noorte lõvide keskel, ta kasvatas oma kutsikaid.
3Nõnda ta kasvatas üles ühe oma kutsikaist: sellest sai noor lõvi, kes õppis saaki murdma, kes sõi inimesi.
4Aga paganad kuulsid temast, ta püüti kinni nende augus ja viidi ninakonksudega Egiptusemaale.
5Kui ema nägi, et ta oli asjata oodanud, et ta lootus oli kadunud, siis ta võttis oma kutsikaist veel ühe, kasvatas selle nooreks lõviks.
6Ja see käis lõvide keskel, kasvas nooreks lõviks, õppis saaki murdma, sõi inimesi.
7Ta rüüstas nende paleesid, laastas nende linnu; maa ja mis seda täitis, kohkus tema möirgamisest.
8Siis panid paganad tema ümber püüniseid ja laotasid tema üle oma võrgu, ta püüti kinni nende augus.
9Ta pandi ahelais puuri ja viidi Paabeli kuninga ette; ta viidi linnusesse, et ta häält enam ei kuuldaks Iisraeli mägedel.
10Su ema oli otsekui viinapuu su sarnane, vee äärde istutatud; ta oli viljakas ja täis oksi rohke vee tõttu.
11Ja tal oli tugev oks valitsuskepiks; see kasvas kõrgeks okste vahel ja paistis oma kõrguse tõttu tema paljude okste hulgast.
12Aga ta kisti üles tulises vihas, paisati maha ja idatuul kuivatas ta vilja; ta tugev oks murti ja kuivas ära - tuli sõi selle.
13Nüüd on ta istutatud kõrbe, kuivale ja põuasele maale.
14Ta oksast puhkes tuli, mis sõi ära ta võsud ja vilja. Nõnda ei olegi tal tugevat oksa, mis kõlbaks valitsuskepiks.” See on nutulaul ja on jäänud nutulauluks.
Juuda kuningriigis oli kuninga emal eriline positsioon kuninga kõrval. Sellele viitavad korduvad kuningate emade mainimised Kuningate raamatus ja Ajaraamatus.
Kuningate emade traditsioon sai alguse arvatavasti siis, kui kuningas Saalomon sai kuningaks ning valmistas trooni ka Batsebale, oma emale (1Kn 2:19). Traditsiooni jätkati kogu Juuda kuningriigi eksisteerimise vältel ning seda väärtustati eriliselt Taaveti kuningasoo järglaste ajal, kes valitsesid Jeruusalemmas, Juuda kuningriigi hävimiseni. Põhjariigis sellist kuninga ema austamise traditsiooni ei tekkinud.
Eelmise kuninga abikaasana oli kuninga emal kogemus ja ülevaade riigiasjadest, ning seepärast oli tal võimalik parimal juhul olla valitsevale kuningale mentoriks ning juhatajaks. Kahjuks oli ka kuninga emasid, kes lasid end juhtida võimu- ja saamahimust ning nemad panid aluse laialdasele korruptsioonile kogu riigis.
Oma kaebelaulus kirjeldab Hesekiel oma aja kuningate emasid. Ta võrdleb neid emalõvidega, kes teadupärast on äärmiselt osavad ja julged jahipidajad, ning kes õpetavad ka oma poegadele jahipidamist. Nii Jooahase kui Sidkija ema oli Hamutal. Tema mõlemat poega kirjeldab Piibel aga üsna negatiivselt. Kahe venna vahele asetus Joojakim, kelle ema oli Sebida; ning ka sellest kuningast jäi maha halb jälg.
Joojakimi noorem poeg oli juba viidud Paabelisse ning sinna viidi ka Joojakin koos oma emaga, kelle nimi oli Nehusta (see nimi tähendab punapead). Sellest suguvõsast põlvnes Joosep, Maarja abikaasa.
Kõige ebatavalisem selles reas on neitsi Maarja, kuningas Jeesuse ema, keda traditsioonilistes kirikutes kutsutakse Jumalasünnitajaks, ehk Jumalaemaks.
Selle kommentaari autor: Pekka Eskelinen