Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 11:1-16
Jeesus saab teate Laatsaruse surmast1Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;
2Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.
3Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: "Issand, vaata, su sõber on haige."
4Seda kuulnud, ütles Jeesus: "See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega."
5Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.
6Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
7Pärast seda ütles ta jüngritele: "Läki jälle Juudamaale!"
8Jüngrid ütlesid talle: "Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?"
9Jeesus vastas: "Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
10Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust."
11Nii ta rääkis ja jätkas siis: "Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama."
12Siis ütlesid jüngrid talle: "Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks."
13Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.
14Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: "Laatsarus on surnud,
15ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!"
16Siis ütles Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, kaasjüngritele: "Lähme meiegi, et temaga koos surra!"
Jeesus kasutas seda sündmust, et äratada oma jüngreid usule ülestõusmisesse, sest õige varsti pannakse nende usk rängalt proovile. Tema jüngritest peavad saama esimesed olulised tunnistajad Jeesuse enda ülestõusmisest.
Loetud lõigus näeme ka seda, kuidas Jeesus kasutab ja väärtustab aega ja meie elus toimuvat. See on jumalik vaatenurk, mida inimlikult ei ole alati kerge mõista.
Jeesus viivitab kaks päeva, enne kui asub teele Betaaniasse. See viivitus on Tema jüngritele arusaamatu, Jeesus aga vajab seda, et näidata oma täielikku meelevalda surma üle. (Tolleaegse mõtlemise järgi eraldus hing kehast lõplikult alles kolmandal päeval.)
Me oleme sageli kärsitud, kui Jumal ei vasta meie palvetele kohe või meie arvates sobival ajal. Vahel suudame näha selle viivituse põhjust alles toimunule tagasi vaadates.
Ka on meil inimestena raske näha meie elus toimuvaid negatiivseid asju Jumala kasutuses olevate vahenditena. Siin aga näeme, kuidas Jumal võib kasutada haigust või isegi surma, et selle läbi _________________________________ (s 4).
Jüngrid ei osanud aimata, mille tunnistajaks nad kohe-kohe saavad. Vaadakem siis ka meie oma ootustes ja kannatustes pika meelega üles – Issandale ja olgem julgustatud.
Selle kommentaari autor: Lea Puhang