Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 52
Kohus vägivaldse inimese üle1Laulujuhatajale: Taaveti õpetuslaul,
2kui edomlane Doeg tuli ja teatas Saulile ning ütles: "Taavet on tulnud Ahimeleki kotta."
3Mis sa kiitled kurjusest, sa vägivaldne mees? Jumala heldus püsib kogu päeva.
4Sa kavatsed kadu, su keel on nagu terav habemenuga, sa pettuse tegija.
5Sa armastad kurja rohkem kui head, rohkem valetada kui õigust rääkida. Sela.
6Sa armastad kõiksugu hukutavaid sõnu, petlikku keelt.
7Jumal kisub ka sinu igavesti maha; ta võtab su kinni ning rebib su välja su telgist ja kaotab su juureni ära elavate maalt. Sela.
8Õiged näevad seda ja kardavad; ja nad naeravad teda:
9"Ennäe seda meest, kes ei pannud Jumalat oma tugevuseks, vaid lootis oma suure rikkuse peale; ta oli tugev oma nurjatuses."
10Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas, ma loodan Jumala helduse peale ikka ja igavesti.
11Ma tänan sind igavesti, et sa nõnda oled teinud, ja ootan su nime, sest su nimi on hea su vagade jaoks.
Kurjuse, hävingu (kadu) sõnum on pettus. Valel ei ole pikka iga, ent Jumala igavesti püsiv heldus jääb kestma (s 3, 10).
Taavet kuulutab siin oma kaasaegsetele ja küllap ka prohvetlikult kõigile neile, kes tulevad hiljem: hävitusekandjad kistakse maha ja kaotatakse täielikult, sest Jumala plaan on heldus ja pääste. Kurb on nende saatus, kes astuvad selle vastu, lootes iseendale, oma jõule või rikkusele (s 9).
Vastupidi kuningas Saulile pani Taavet oma lootuse Jumalale ega kasutanud Sauli vastu alatuid võtteid, kuigi olukord pakkus talle selleks sobivaid võimalusi (vt 1Sm 24). Ta uskus, et Jumala valik toimib: ta teadis, et püsima jääb Jumala heldus, mitte alatute sepitsused.
Meilgi on Taavetilt õppida – kuulutada alati head sõnumit Jumala päästest (s 10), mitte aga iga häda või ebaõnne puhul hävituse ja lõpu sõnumit, nagu siin-seal on kombeks saanud.
Jumal on tulnud maailma Kristuses, võtnud meelevalla kõige kurja ja hävituse üle. Saabuvatel pühadel oleme seda taas mitte ainult meenutamas, vaid ka pühitsemas ja kuulutamas.
Valmistagem oma südamed, et kuningate Kuningas võiks tulla austatuna, ja tunnistagem Tema võidust kurjuse üle, et Ta võiks saada Kuningaks veel paljudele.
Selle kommentaari autor: Taavet-Ülo Udso