Kui Jeesus eelpool rääkis erilisest lähedusest ja osadusest Jumalaga, ilma milleta Tema järgijad ei suuda usus püsida, siis siin visandab Ta meie silme ette tugeva kontrasti “Temasse jäämise” ja maailma vaenulikust ühiskonnast välja jäetud olemise vahele. Miks Ta seda tegi?

Kui tead midagi selle kohta, mis on tulemas, enne kui see sünnib, saad selleks valmistuda. Jeesus, olles täiesti realistlik selles osas mida jüngrite jaoks tähendab tulevikus Tema järgimine, annab neile üksikasjalikult teada mis nendega juhtuma hakkab kui nad otsustavad Teda teenida. Ta annab neile teada Tema järgimise hinna.

“Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid”, ütleb Ta (s 19).  Pane tähele - “maailm” tähendab siin (nagu ka terves Johannese evangeeliumis) Jumalast lahus olevat moraalset korda, mitte lihtsalt füüsilist maailma. On tohutu lõhe maailma armastuses omade vastu ja selle vahel, mida Jeesus esindas ja tõi. Siin toimib sarnaste ligitõmbumise (kokkuhoidmise) printsiip. 

Need, kes ei tunne Jumalat, võivad kogeda suurt viha Jeesuse järgijate vastu. Ja sellel pole inimlikku või loogilist põhjendust, vaid see viha tuleb vaimsest allikast - vaimsest vastasseisust. Me teame, et kurat vihkab kõike, mida Jumal on loonud ja püüab seda hävitada. Jumala armastuse ja pühaduse, ning kurjuse olemuse vahel on lepitamatu vaen. Seetõttu ei jää inimesed lihtsalt neutraalseks.

Tagakius tuleneb sellest, et maailmas olevad ja maailma mõtteviise järgivad inimesed ei tunne, ei mõista Jumalat - Ta on neile (olemuslikult) võõras. Küsimus pole ainult teadmises Jeesuse, Tema “äratundmises”, vaid mõistmises, kes on Tema, kes Jeesuse läkitas - Jumala enese tunnustamises ja tunnetamises. Kristlaste ülesanne on seda kõike neile selgitada aga neil on väga raske seda vastu võtta. Siin tuleb neile appi Püha Vaim, kes on Tõe Vaim ja tunnistab Jumalast (s 26)

Tähelepanuväärne on aga see, et koos teadasaamisega tuleb inimestele ka vastutus. Vastutus see Jumala täielik ilmutus (s 22) vastu võtta. Neile, kellele on kuulutatud Jeesusest ning kes on näinud Tema tegusid (s 24) - ei ole vabandust. Jeesus ütleb variseride kohta: nad on näinud, aga ometi vihanud. Igal inimesel on valik, mida ta otsustab Jumala suhtes, kes end talle ilmutab. Ja kes valib vihkamise - see on süüdi Jumala ees.

Tundub, et inimese vastutus Jumala ees on Jeesuse silmis isegi tõsisem asi, kui Tema järgijate võimalik tagakius. On ka tähelepanuväärne, et Jeesus nimetab just siin Püha Vaimu Lohutajaks. Ilmselgelt vajavad usklikud Jumala kinnitust ja toetust neis vaenulikes vastandumistes, vajavad tarkust, mida ja kuidas öelda; sageli on vajanud julgust oma süüdistajatele kuulutada otse Jumala sõna teades, et selle eest võivad nad maksta oma eluga. Püha Vaim tunnistab minust, ütleb Jeesus - ja teiegi tunnistate (s 27).

Püha Vaim mitte ainult ei aita meil väljakutsetes püsima jääda, vaid Ta teeb ka tööd nende südameis, kes meile vastu töötavad - samamoodi nagu ta toimis Tarsose Sauli südames - ning võib pöörata nende südamed Kristuse poole. Meie võime arvata, et meie tunnistus on nõrk ja mõjutu, kuid  Püha Vaim on meie juht, kes varustab meid kõigega mida vajame, et tunnistada Tema armust.