Loe läbi alltoodud kirjakoht: Matteuse 26:20-29
Jeesuse viimne paasasöömaaeg20Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.
21Ja kui nad sõid, ütles tema: "Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära."
22Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: "Ega ometi mina see ole, Issand?"
23Tema aga vastas: "See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.
24Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud."
25Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: "Olen siis mina see, rabi?" Jeesus ütles talle: "Need on sinu sõnad."26Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: "Võtke, sööge, see on minu ihu!"
27Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: "Jooge kõik selle seest,
28sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!
29Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis."
Miks oli see Juudas? Miks ei võinud see olla mõni silmakirjalik variser või keegi muu Jeesuse vastane?
Kas Juudas oleks siiski võinud leida veel andestust pärast reetmist? Võib-olla on see täna sinu küsimus, hea lugeja: Kas mina võin veel leida andestust Jumalalt?
Sõna ütleb, et see on võimalik, uskudes Jeesuse tõotust, mille Ta andis jüngritele leiba ja karikat ulatades: lepinguveri valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks. See on üks imeline tõotus, mis on täitunud ja millest me võime täna osa saada. Me ei tea, kas jüngrid mõistsid, mida tähendab juua Jeesuse verd ja süüa Jeesuse ihu, kuid kindlasti nad täitsid Jeesuse käsku siira südamega.
Kirjakoha viimases salmis (29) on meile jäetud tõotus: “__________________________________________ mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.”
Selle kommentaari autor: Maris Väli-Paomees